Twitteri säutsud näitavad Ukraina sõja globaalset tähtsust | Teadus 3 minutiga

Tere tulemast Eestisse! Twitteri säutsud on näidanud Ukraina sõja olulisust kogu maailmale, tõstes esile selle globaalset mõju. Teadus 3 minutiga pakub teile kiiret ja põnevat ülevaadet sellest, kuidas sõda mõjutab mitte ainult Ukraina, vaid ka kogu maailma poliitilist ja majanduslikku olukorda. Astuge sisse ja avastage, kuidas sotsiaalmeedia platvormid nagu Twitter aitavad maailma sündmustel kiiresti ja laialdaselt levida ning miks see on oluline ka teaduse vaatenurgast. Loodame, et saate sellest lühikesest lugemisest uusi teadmisi ja perspektiivi globaalsete probleemide kohta. Tere tulemast teaduse maailma vaid kolme minutiga!

Ukraina sõja tegelikku tähtsuse hoomamine erinevates keeltes ja ühiskondades kujutab märkimisväärset väljakutset. Andmeteaduslikud meetodid ja Twitteri säutsud võimaldavad aga visualiseerida seda Ukrainale langevat ülemaailmset tähelepanu.

On lihtne eeldada, et sõda Ukrainas on oluline kõikjal maailmas. Selles veendumiseks ning paremaks mõistmiseks vajame aga suurt ülevaadet, mis hindab Ukraina olulisust mitmetes keeltes ja läbi aastate. Seelaadse suure ülevaate saamiseks tuleb appi kultuuriandmete analüüs, et teha suured sündmused lihtsasti tajutavaks. Minu eestvedamisel valmib Tallinna Ülikoolis uurimistöö, mille eesmärgiks ongi anda ülevaade tähelepanust Ukrainale Twitteris, kirjutab Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorant Mark Mets.

Mis on aga kultuuriandmete analüüs? See tähendab arvuti abil suurte andmekorpuste uurimist, et mõista paremini ühiskonda ja kultuuri. Kui ühel teadlasel või eksperdil võib kuluda kõigi Twitteri säutsude või raamatukogu läbilugemiseks mitu eluiga, siis arvutiga võib mõnele küsimusele vastata juba mõne minutiga. Seega kujutavad arvutuslikud meetodid kasulikku tööriista, et saada ülevaade tohututest kogustest kultuuriandmetest.

Digitaalseid ehk arvutile käepäraseid andmeid pakub meile muuseas sotsiaalmeedia. Arvutuslikus sotsiaalteaduses on üks enim uuritud sotsiaalmeediaplatvorm Twitter (praegune “X”). Uurimisrühmad, nagu Computational Story Lab USA-s Vermonti Ülikoolis, on uurinud Twitteris erinevate teemade kajastamise trende juba aastaid. Nende tööriistad, nagu Storywrangler, võimaldavad igaühel uurida, mis on Twitteris olnud varasematel aastatel kõige olulisemad teemad.

Tallinna Ülikooli Kultuuriandmete analüüsi (CUDAN) uurimisrühmas kasutan sarnast lähenemist, et kirjeldada Ukraina populaarsust Twitteris. Koostöös Vermonti ülikooliga tehtav uurimus näitab sõna “Ukraina” populaarsuse muutumist aastatel 2009–2023 kokku 28 erinevas keeles. Selle üks tulemus on andmetel põhinev joonis, mis teeb need muutused lihtsamini hoomatavaks. Alloleval kuuma kaardi graafikul näitavad tumesinised toonid väiksemat ja helekollased suuremat tähelepanu Ukrainale.

Jooniselt selgub 2014. ja 2022. aasta sissetungide enneolematu mõju, kui suure osa maailma pilgud pöördusid Ukraina poole. Samas räägiti 2022. aasta sissetungi ajal Ukrainast kümnetes ja tuhandetes kordades rohkem kui 2014. aastal. Positiivse sündmusena on esil sõjale eelnenud osaliselt Ukrainas korraldatud 2012. aasta UEFA Euro jalgpalliturniir.

Kuigi Twitteri algusaastatel on säutse vähem, näitab joonis, et mitmes keeles räägiti ka 2009. aastal Ukrainast mõnevõrra rohkem. Nimelt keeras 2009. aasta alguses Venemaa kinni Ukrainat läbiva gaasitrassi, mille tulemusena jäid Vene gaasita ka mitmed teised Euroopa riigid.

Mitte kõik Ukrainat mainivad sündmused pole aga saanud nii laialdast tähelepanu. Inglise keeles on näha aastatel 2019–2020 Donald Trumpi ja Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenski poliitilist skandaali. Siis tõusis päevakorda eelmiste USA presidendivalimiste ajal Trumpi poolt enda valimiskampaania huvides Zelenski survestamine. 2020. aasta algul oli seotud Ukrainaga teinegi sündmus, mis sai palju tähelepanu Pärsia keeles. Toona tulistati Iraagis alla Ukraina reisilennuk.

Teisalt kasutatakse mõnes keeles Twitterit aga vähem, mistõttu on neid raskem analüüsida, nagu eesti, vietnami või serbia keeles. Küll aga on näha, et eesti keeles mainiti Ukrainat veel aastaid pärast 2014. aasta sissetungi teistest keeltest mõnevõrra rohkem.

Ainult sellega me uurimistöös ei piirdu ja analüüsime veel ka näiteks 2014. ja 2022. aasta sissetungide erinevust keelte vahel ja seda, kui kiiresti eri keeltes sõjale reageeriti. See kõik nõuab andmete töötlemist, et oluline teave üles leida. Samuti nende visualiseerimist viisil, mis oleks samas nii informatiivne kui ka arusaadav.

Uurimustöö piirdub küll Twitteriga, kuid julgustab küsima, kuivõrd peegeldab see keelerühmi laiemalt. Samuti ei võta see meetod näiteks arvesse, kuivõrd on tähelepanu mõjutanud Vene sotsiaalmeedia trollid või mis kontekstis täpsemalt Ukrainat mainiti.

Maailm ei tohiks kõige muu juures Ukraina sõda unustada. Uurimus näitab, et alates 2022. aasta sissetungist kuni 2023. aasta suveni oli Ukraina paljudes keeltes Twitteris küllaltki püsivalt oluline. Teisalt hakati varsti pärast 2014. aasta sissetungi Twitteris Ukrainast vähem rääkima. 

Andmeteaduslikult aitab selliste muutuste uurimine hoomata seda, mida võime küll eeldada, kuid mis on palja silmaga raskesti nähtav. See aitab praegustel ja tulevastel põlvedel vähem sõltuda poliitikas räägitust või oma kõhutundest, ning näha paremini seal taga peituvat laiemat pilti.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi “Teadus 3 minutiga” raames, mille finaal toimub 2. veebruaril.

Mark Mets on Tallinna Ülikooli doktorant ja nooremteadur CUDAN Kultuuriandmete analüüsi projektis. Varem on ta lõpetanud Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria magistrantuuri. Metas doktoritöö teema on kultuurilise teise kujutamise uurimine arvutuslike meetoditega. Selleks uurib ta erinevaid tekstilisi andmeid, et leida tänapäevaseid trende poliitilistes sõnumites, seda eriti sotsiaalmeedias. Mets kasutab kultuuri keerukuse ja mustrite paremaks mõistmiseks nii masinõpet kui ka semiootikat.

Kokkuvõttes on Twitteri säutsude analüüs näidanud, et Ukraina sõda on globaalselt oluline teema, mis puudutab paljusid inimesi üle maailma. Sotsiaalmeedia platvormid nagu Twitter võimaldavad inimestel jagada oma mõtteid ja seisukohti konflikti kohta ning see omakorda loob suurema teadlikkuse olukorrast Ukrainas. Samuti on see näidanud, kuidas info levib kiiresti ja laialt, mõjutades inimeste arvamusi ja suhtumist konflikti. Seega on oluline jälgida ja analüüsida sotsiaalmeedia säutse, et mõista Ukraina sõja globaalset tähtsust ja mõju ülemaailmses kontekstis.