Tuulest elektri tootmine kahekordistub 2027. aastaks | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Tundub, et meie tuuleenergia tööstus kogeb märkimisväärset kasvu. Viimaste prognooside kohaselt kahekordistub tuulest elektri tootmine aastaks 2027, muutes meid oluliseks mängijaks taastuvenergia valdkonnas. See tähendab, et meie majandus on kiiresti üle minemas rohelisemale ja säästvamale teele. Selline areng mitte ainult ei puuduta meie energiasektorit, vaid toob kaasa ka uusi töökohti ning majanduskasvu. Loodame, et see areng pakub ka huvi ja võimalusi meie rahvusvahelistele partneritele.

Viimase taastuvenergia vähempakkumise tulemusel kahekordistub tuulest elektri tootmine 2027. aastaks. Senistest mahukaima vähempakkumise toel väheneb ka ettevõtetele võimsuste turule toomise eest makstav toetus.

Lõppenud taastuva elektri tootmise vähempakkumise järgi saab Utilitas toetust kahe tuule- ja ühe päikesetuulepargi rajamiseks. Ettevõtte garanteeritud tulumäär on 28,8 eurot megavatt-tunnist. See tähendab, et kui elekter on turul antud määrast odavam, maksavad elektritarbijad oma taastuvenergia tasuga ettevõttele toetust.

“Need on erinevates Eesti piirkondades paiknevad arendusprojektid. /…/ Vastavalt vähempakkumiste tingimustele peavad projektid valmima 2027. aasta 1. juuliks ja sellega me oleme ka arvestanud. Ja kindlasti on oluline märkida, et vähempakkumistega tuleks jätkata selleks, et anda investeerimiskindlust turule,” rääkis Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist.

Enefit Greeni kahe pargi tulumäär on 21,8 ja 23,8 eurot.

“160 gigavatt-tundi hakkab tulema siis vähempakkumise raames Vändrast, sinna tuleb kaheksa tuulikut ja umbes 70-megavatine päikesepark ja siis on Põlendmaa park, kuhu tuleb kuus tuulikut ja umbes 45 megavatti tuleb siis juurde päikseseparki. /…/ Projektid on nüüd lubade mõttes täiesti lõpufaasis, toimuvad veel eriplaneeringute viimased etapid,” rääkis Enefit Greeni tuuleenergia arenduste juht Lauri Ulm.

Praegu makstakse taastuvenergia toetusi veel 90 miljonit eurot aastas ja seal on ka vana toetuskeemiga ettevõtteid. Kuid viimasel vähempakkumisel on hinnapiir, mis hakkab toetusi vähendama.

“Elektri tarbija kindlasti kokku ei maksa selle eest rohkem kui 15 miljonit eurot aastas ja see on tõesti sellel juhul, kui elektri hind on tõesti üliodav. Juhul kui elektrihind on sellisel tasemel nagu me oleme täna näinud näiteks möödunud aastal, 90 eurot megavatt-tund keskmiselt, siis sellisel juhul loomulikult see toetusemäär on oluliselt väiksem või lausa olematu,” selgitas kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Seitse võitnud pakkumist hakkavad tootma 780 gigavatt-tundi taastuvelektrit. Eesti eesmärk on toota 2030. aastal taastuvat elektrit sama palju kui on meie aastane tarbimine.

“780 gigavatt-tundi võib-olla televaatajale ei ütle palju. Lihtsalt võrdluseks, et see on umbes sama suur maht kui me praegu Eestis seni tuulest taastuvenergiat oleme tootnud. /…/ Me oleme pärast selle vähempakkumiste tulemuse heakskiitmist ja nende võimsuste püstitamist jõudmas sinna kuhugi 50 protsendini juba sellest eesmärgist,” rääkis Tatar.

In conclusion, Estonia is making great strides in renewable energy production, particularly in wind power. The forecasted doubling of wind energy production by 2027 is a positive sign for the country’s economy and its commitment to sustainability. This expansion in wind energy will not only reduce the reliance on fossil fuels but also create new jobs and investment opportunities. As Estonia continues to prioritize renewable energy, it is well-positioned to contribute to the global effort in combating climate change and securing a cleaner, more sustainable future.