Tere tulemast Eesti trükikodadesse, kus paberlehtede kadumine on muutunud aja küsimuseks majanduses. Digitaalse meedia arenguga on trükikojad silmitsi uute väljakutsetega, kuid samas avanevad ka uued võimalused. Kuidas kohanduda kiiresti muutuva meediamaastikuga ja säilitada trükikodade olulisus? Kuidas pakkuda klientidele kvaliteetset trükimaterjali samal ajal keskkonnasõbralikult? Need on vaid mõned küsimused, mis muretsevad trükikodade omanikke ja töötajaid. Tule ja avasta koos meiega trükitööstuse põnevat tulevikku!
Eesti kahe suurima perioodika trükkimisele spetsialiseerunud trükikoja juhi sõnul on nad paberajalehtede kadumise mõttega leppinud ja keskenduvad aina enam teistele tootegruppidele. Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu andmetel on Eesti kaks suurimat perioodika trükkimisele spetsialiseerunud trükikoda Kroonpress ja Printall.
Praegu Postimeest ja Õhtulehte trükkiva Kroonpressi juht Andres Kull ütles ERR-ile, et ajalehtede paberkandjal ilmumise lõppemine on ainult aja küsimus. Ajakirjade trükkimise on Tartus tegutsev Kroonpress Kulli sõnul juba lõpetanud.
Kull ütles, et tema ettevõtte tulevik on tootepakendite ja reklaamide trükkimine, kuna jaekaubandusel on endiselt huvi tellida reklaame ka paberkandjal.
Tallinnas tegutseva Printalli juhi Kalle Kuusiku sõnul on ajalehtede trükkimise osakaal nende trükikojas väike, mistõttu paberkandjatel ajalehtede kadumine väga palju nende ettevõtet ei mõjuta. Kuusik tõdes, et paberajalehtede trükkimise vähenemine on kestnud juba kaua.
Võrreldes Kroonpressiga jätkab Printall Kuusiku sõnul ajakirjade trükkimist.
Paber tuleb Skandinaaviast ja USA-st
Kroonpress tellib ajalehe trükkimiseks paberit peamiselt Skandinaaviamaadest.
Kull ütles, et Kroonpressi jaoks on Venemaa olnud alati ebausaldusväärne partner, seepärast ei ole nad kunagi toormaterjali põhimahus toonud Venemaalt.
“Nüüd on kasvanud ka USA-st ajalehepaberi tellimine. Seda peamiselt paberi odavuse tõttu,” märkis Kull. Tema sõnul peab ajalehepaberi tootmine toimuma katkematult, sest masina seiskamine ja uuesti käivitamine on rahaliselt kallis protsess.
Kull ütles, et USA-s on turg piisavalt suur, et seal katkematult ajalehepaberit toota.
Kuusiku sõnul on Printalli tuuakse trükipaberit peamiselt sisse Skandinaaviast.
Printalli ärisidemed Venemaaga on Kulli sõnul lõppenud.
Jaanuari keskel teatas Eesti Päevaleht, et lõpetab alates 2024. aasta aprillist paberkandjal ajalehe trükkimise. Eesti Päevalehte trükib Printall.
Eesti suurematest üleriigilistest ajalehtedest lõpetas esimesena paberil ilmumise Äripäev jaanuaris 2023.
In conclusion, the decline of printed newspapers in Estonia is inevitable and only a matter of time. With the rise of digital media and the declining readership of traditional newspapers, it is clear that the printing industry is facing significant challenges. However, this does not spell the end of the printing industry altogether. There still exists a demand for printed materials such as books, magazines, and marketing materials. The printing industry in Estonia will need to adapt to the changing landscape by investing in digital technologies and diversifying their services to remain relevant in the modern era.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus