Tõugu erakonnavahetusest: tundsin, et ma vajan kontekstivahetust | uudised

Tõugu erakonnavahetamine on praeguses poliitilises maastikus üha sagedasem nähtus, mis tekitab palju kõneainet. Paljud poliitikud tunnevad vajadust vahetada erakonda, et leida endale uus kontekst ja väljakutseid. See näitab, et poliitiline maastik on pidevas muutumises ning inimesed otsivad uusi võimalusi enda arendamiseks ja panuse andmiseks ühiskonnale. Tõugude erakonnavahetusest rääkimine tekitab palju emotsioone ja mõtteid ning on oluline jälgida, kuidas see muudab poliitilist maastikku Eestis.

Kas te saaksite meile rääkida, kuidas sai teist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige?

Sotsiaaldemokraadid on väga silmnähtavalt tegelenud roheliste teemadega ja seisnud selliste ühiskondlikult pehmete väärtuste eest, mida ma pean iseenda
jaoks väga oluliseks. Nad on seda saanud teha nii riigi tasandil kui ka Tallinnas ja mulle meeldinud. Ma olen olnud kuus aastat roheliste erakonna liige ja ma tundsin, et ma vajan kontekstivahetust. Selles mõttes tundus kõige parem järgmine variant just sotsid. Nende organisatsioon saab toetada nende huvide esindamist, mida mina just oluliseks pean.

Mismõttes tundsite, et vajate konteksti vahetust? Kas te tegelikkuses hülgasite Rohelised?

Ma vahetasin erakonda, sellepärast et ma tunnen, et ma tahan edasi areneda teistsuguses keskkonnas, kus on teistsugused väljakutsed. Need erakonnad on
erineval arenguastmel, see on selge. Ja see kontekst, et kui suur on erakonna toetus, kui laiahaardeline on erakonna liikmeskond ja selle eksperdid. Need on erineval skaalal ja ma lihtsalt tundsin, et ma tahan vahetust.

Kas te näete, et Roheliste erakonna püüdlus Eestis mingil võimu tasandil kaasa rääkida on nende toetust arvestades natuke lootusetu?

Ma ei ütle, et see on lootusetu, see on lihtsalt väga raske. See võitlus ongi väga raske. Kui Rohelistes olla, siis seal põhimõtteliselt ei ole võimalik tegeleda ainult
ühe asjaga, sa pead tegelema kõigega, kogu aeg. Ja kui seda teha kuus aastat, siis see väsitab inimese lihtsalt ära. Ma tahan tegeleda mitte pelgalt ainult organisatsiooni nii-öelda ülesehitamisega, vaid ma tahaks tegeleda just
sisuliste küsimustega. Ka Rohelistes peab just seda organisatsiooni struktuuri poolt hästi teadlikult üleval hoidma väga suure tööga. Aga mina ei ole peasekretär. Mina ei ole mingisugune organisatsiooni struktuuri inimene, ma tahan tegeleda poliitikaga. Ja just seda ma saan endale sotsides lubada, sest selleks on neil mõeldud eraldi inimesed.

Kuidas Evelyn Sepp Roheliste juhina hakkama on saanud?

Mina näen teda, kui head, tugeva kogemuste pagasiga pädevat poliitikut,
nii et mina teda toetan.

Aga kas Roheliste toetusel on potentsiaali tõusta?

Kindlasti on. Need teemad järjest rohkem populariseeruvad. Nii et mina soovin ainult väga kõrget lendu Rohelistele ja ma näen, et need teemad lähevad kogu aeg olulisemaks veel.

Lihtsalt te ise ei soovinud enam selles erakonnas olla, ei näinud seda perspektiivi võib-olla nii helgetes toonides?

Mina selle väitega ei nõustu. Ma tahan öelda seda, et mina praegu omas olukorras, omas selles hetkes näen, et ma tahan muutust iseenda poliitilises keskkonnas ja ma saan enda huve ning enda valijate huve paremini esindada sotsidest just sellepärast, et neil on suur organisatsioon, kes on ennast juba kehtestanud. Nad on juba olemas erinevates struktuurides.

Te tahate olla erakonna liige, mis on võimul.

Ei. Ma tahan olla erakonna liige, kus ma saan tegeleda oma huvidega niimoodi, et ma ei pea samal ajal tegema näiteks erakonna struktuuri üleval hoidvaid töid.
Kui ma tahan tegeleda roheliste teemadega, siis ma saan seda teha väga hästi sotsides, sest ma ei pea tegelema veel 10 asjaga, mida paraku on rohelistes praegu vaja teha.

Mõned päevad enne sotsidega liitumist sai teist Tallinna linnavolikogu kliimanõunik. Kuidas te selle töökoha saite?

Meil olid vestlused Tallinna linnavolikogu esinaisega (sotsiaaldemokraat Maris Sild – toim.). Me arutasime, et milline võiks olla Tallinna linnavolikogu kliima või keskkonnateemaline struktuur või kuidas tähelepanu sinna tuua. Ja siis nad arvasid, et nõunik võiks neil olla mina. Et nad on sellise eraldi positsiooni lausa loonud. Ja siis kutsusid mind seda rolli täitma.

Kas nad juba otsisid sellele nõuniku kohale juba inimest ja siis lihtsalt juhtus kokku see, et teie otsisite uut erakonda ja õnnestus nii-öelda kokkuleppele jõuda?

Jah.

Millega hakkab kliimanõunik hakkab Tallinna linnavolikogus täpsemalt tegelema? Mis on kõige tähtsamad teemad Tallinna linna arengut ja keskkonna aspekti vaadates?

Loomulikult linnaruum on kõige olulisem teema, mida me arendame, et seda avada just inimestele ja muutu linnakeskkonda selles mõttes võrdsemaks.
Et mitte ainult autod ei ole prioriteet, vaid ka jalakäijad ja kergliiklejad. Et ka rohelised alad oleks võrgustatud, et nad oleksid omavahel ühenduses ja toetaksid inimeste tervist, heaolu ja kliimakaitset ja elurikkust ka.

Kellele ja kliimanõunik Tallinna linnavolikogus täpsemalt seda sisendit ja nõu annab?

Maris Hellrand (sotsiaaldemokraatide liige – toim), kes on täna keskkonna
ja kliimakomisjoni esinaine Tallinna linnavolikogus. Mina teda otseselt siis nõustan.

Te olete siis tema nõunik?

Ei. Minu ametinimetus on Tallinna linnavolikogu keskkonna ja kliimanõunik. Aga kuna seal on eraldi temaatiline komisjon selleks, siis mina seda komisjoni nõustan. Ja kuna esinaine on Maris Hellrand, siis ka teda. Tema suuresti vastutab nende asjade eest seal. Ja mina siis korraldan seal… Valmistan ette hääletamised. Selline korralduslik pool on ka, aga ka sisuline, et neid eelnõusid ette valmistada
ja ka ette panna tegelikult. Ja vastata erinevatele küsimustele ja vastutada selle eest, et oleksid komisjonides olemas õiged pädevad eksperdid, kes siis komisjoni liikmeid valgustavad.

Kas soovite veel midagi lõppu lisada?

Ma rõhutaksin seda, et ma olen erakonda vahetanud sellise rahuliku tundega
ja positiivses meeleolus. Ma ei ole seda teinud kuidagi üleöö otsustades, ma olen seda otsust tõesti väga pikka aega kaalunud. Ja ma ei ole kellelegi peale raksus või pahane. Vaid see, et mina oma isiklikus elus, oma arenguteekonnal, ma näen, et mul on aeg liikuda edasi teistsugusesse poliitilisse keskkonda.

Overall, the concept of changing political parties in Estonia has been a topic of discussion. The article “Tõugu erakonnavahetusest: tundsin, et ma vajan kontekstivahetust | uudised” sheds light on the perceptions and experiences of individuals who have made the switch. The conclusion drawn is that the need for a change in context is a driving force behind these party switches. This highlights the importance of understanding the motivations and reasons behind such decisions. It also emphasizes the dynamic nature of political affiliations and the need for a responsive and adaptable political system.