Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes aastaga 1,5 protsenti | Majandus

Tere tulemast Eesti majandusuudistesse! Viimaste uudiste kohaselt on tööstustoodangu tootjahinnaindeks langenud aastaga 1,5 protsenti. See näitaja võib mõjutada mitmeid majandussektoreid ja ettevõtteid üle riigi. Kas see on ajutine langus või pikaajaline trend, see jääb veel näha. Kuid üks on kindel – see uudis pakub huvi nii majanduseksperdile kui ka igapäevase majandustegevusega seotud inimestele. Jääge meiega, et saada rohkem teavet ja analüüsi selle olulise majandusnäitaja kohta.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis statistikaameti andmetel 2024. aasta jaanuaris võrreldes 2023. aasta detsembriga 2 protsenti ja langes võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,5 protsenti.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman ütles, et indeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta jaanuariga kõige rohkem hinnalangus puidutöötlemises, puit- ja metalltoodete ning kemikaalide tootmises. “Vastupidist mõju avaldas elektroonikaseadmete tootmise hinnatõus,” lisas Šokman.

Võrreldes 2023. aasta detsembriga mõjutas indeksit eelkõige elektritootmise, puidutöötlemise ning puittoodete tootmise hinnatõus. Samuti mõjutas indeksit metalltoodete ja elektriseadmete tootmise hinnalangus.

Ekspordihinnaindeks kasvas jaanuaris võrreldes detsembriga 2,1 protsenti. Kõige rohkem tõusid elektrienergia, paberi ja pabertoodete ning tekstiilitoodete hinnad. Enim langesid hinnad mäetööstuses, kummi- ja plasttoodetel ning metalltoodetel. Võrreldes 2023. aasta jaanuariga langes ekspordihinnaindeks 0,6 protsenti.

Impordihinnaindeks kasvas jaanuaris võrreldes detsembriga 2,5 protsenti. Kõige rohkem tõusid hinnad elektrienergial, põllumajandussaadustel ning jookidel. Enim langesid hinnad jalanõudel, mööblil ning tekstiil- ja rõivatoodetel. Võrreldes 2023. aasta jaanuariga kasvas impordihinnaindeks 1 protsendi.

Kokkuvõttes näitab tööstustoodangu tootjahinnaindeksi 1,5% langus aasta jooksul majanduse stabiilsust ja konkurentsivõime paranemist. See võib osaliselt olla tingitud välisteguritest ja muutuvatest turutingimustest, kuid samas annab see ka võimaluse jätkuvalt keskenduda tootmise efektiivsuse suurendamisele ja teiste tööstusharude arendamisele. Oluline on jätkata investeerimist tehnoloogiasse ja innovatsiooni, et tagada pikaajaline ja jätkusuutlik majanduskasv ning säilitada Eesti positsioonarenenud ja konkurentsivõimelise riigina.