Tööstuses on nõudlus endiselt nõrk | Majandus

Eesti tööstussektor seisab endiselt silmitsi nõrga nõudlusega, mis mõjutab kogu riigi majandust. Kuigi majandus on näidanud mõningast elavnemist, on ettevõtetel endiselt keeruline leida uusi tellimusi ja kliente. See väljakutse sunnib ettevõtteid otsima uuenduslikke lahendusi ja tõhusamaid viise tootmiseks, et säilitada konkurentsivõimet nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul. Selles olukorras on oluline leida tasakaal majanduskasvu toetamise ja ressursside säästmise vahel, tagades samal ajal tööstussektori jätkusuutliku arengu.

Töötleva tööstuse toodang kukkus jaanuaris järsult, avaldas statistikaamet. Aastatagusega võrreldes kahanes töötlev tööstus 12 protsenti.

Eesti Kraanavabrik teeb kraanasid, paraku ei taheta neid viimasel ajal osta.

“Eriti oleme täheldanud seda alates eelmise aasta septembrist. Vaatamata sellele, et päringuid on küll, on investeerimisjulgus klientide poolt jäänud tagasihoidlikumaks umbes 50 protsenti,” ütles Eesti Kraanavabriku tegevjuht Rain Johanson.

Paraku kehtib sama ka paljude teiste töötleva tööstuse ettevõtete kohta.

“Eesti on olnud spetsialiseeritud Rootsi saadetava investeerimis- ja kestvuskaupade tootmisele. Kõik, mis on seotud ehitussektoriga – nii tehasemajad, ehituskonstruktsioonid kui ka mööbel, kõik see, mis kinnisvaraga kokku käib. Ja see on see, mida Rootsis praegu pole. Hinnad on küll pisut kasvanud, aga investeeringud ja tehingumahud on meeletult langenud lausus Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

“Vaatamata sellele, et meie kliendid on Eesti firmad, on nende klientuur ikkagi Skandinaavias ja see ikka mõjutab nende investeerimisjulgust. Meilgi on olnud siin näiteid, kus küsitakse küll päringut kraanale, aga investeering jääb ikkagi tegemata, sest nende klient on loobunud tellimusest ja kraanavajadus on ka ära jäänud,” ütles Johanson.

Eelmise aasta lõpus tööstusele otsekui paistma hakanud lootuskiir sai jaanuaris taas tagasilöögi.

“Me ootasime ka, et läheb paremaks, detsembri numbrid olid juba päris head, aga jaanuar oli oodatust nõrgem. Kui vaatame ka teisi näitajaid, siis näiteks tootmisvõimsuste rakendamise tase oli tänavu esimeses kvartalis Euroopa Liidu kõige madalam. Tööstussektoril on vaba ressurssi küll, aga ostjaid ei ole, nõudlus on pigem nõrk,” rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüütik Karel Lember.

Lootust olukorra paranemiseks võiks olla aasta teises pooles.

“Selle aasta jooksul võiks olla tõusupotentsiaal olemas, sest Rootsi kinnisvarasektor on madalseisus ja vähem ehituskonstruktsioone ja tehasemaju ei ole enam võimalik sinna saata, kui eelmine aasta saatsime. Nüüd peaks hakkama välja paistma rohkem see, et elektroonikatööstus ja tark tööstus, mis on kasvanud kogu selle aja jooksul, hakkab välja jõudma ka kogunumbritesse ja me näeme, et sealt on kasvu oodata,” lausus Uusküla.

“Kui vaadata Skandinaavia turgu, mis praegu on ikkagi madalseisus, kui sealt hakkavad positiivsemad märgid tulema, siis ilmselt meie tööstuse jaoks on veel pooleaastane viide, enne kui uued tellimused jõuavad meile. Võib-olla sügisel, järgmise aasta kevad,” ütles Johanson.

Kokkuvõttes võib öelda, et tööstuses on endiselt nõrk nõudlus, mis mõjutab oluliselt majandust. Oluline on leida viise, kuidas tugevdada tööstussektorit ja suurendada nõudlust toodete järele nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Investeeringud uuendustesse ja tehnoloogiasse võivad aidata parandada toodete kvaliteeti ja konkurentsivõimet. Samuti on oluline jätkata töötajate koolitamist ja harimist, et vastata tööstuse muutuvatele nõudmistele.Üksikisikud, ettevõtted ja valitsus peavad koos tegutsema, et tugevdada tööstussektorit ja edendada majanduskasvu.