Hongkong avalikustas uue ja karmi julgeolekuseaduse | Välismaa

Hongkongi hiljutine avalikustamine uuest ja karmist julgeolekuseadusest on põhjustanud rahutusi ja muret üle kogu maailma, sealhulgas siinsamas Eestis. See seadus on tõstatanud küsimusi demokraatia, inimõiguste ja Hongkongi autonoomia säilimise kohta. Paljud eksperdid ja poliitikud on väljendanud muret selle seaduse mõju üle Hongkongi elanikele ning selle võimaliku mõju üle globaalsele poliitilisele stabiilsusele. Eesti võimud jälgivad olukorda tähelepanelikult ja kaaluvad võimalikke järgnevaid samme seoses Hongkongi ja Hiinaga.

Hongkong esitles reedel uut riikliku julgeoleku seadust, mis näeb ette eluaegse vanglakaristuse kuritegude eest nagu riigireetmine ja ülestõus.

Hongkongis koostatud seadus saab linna teiseks riikliku julgeoleku seaduseks, esimese kehtestas Peking 2020. aastal, kui suruti maha laialdased ja ajuti vägivaldseks muutunud meeleavaldused.

Riigi julgeoleku tagamise eelnõu esitati reedel ametlikult opositsioonita parlamendile heakskiitmiseks.

Julgeolekujuht Chris Tang ütles rahvaesindajatele, et uut seadust on hädasti vaja.

“Hongkong on seisnud silmitsi tõsiste riikliku julgeoleku ohtudega, eriti 2019. aasta värviliste revolutsioonide ja musta vägivalla ajal, mis oli talumatult valus kogemus,” ütles ta demokraatiat nõudnud protestidele viidates.

Valitsus viis hiljuti lõpule kuu aega kestnud konsultatsioonid uue julgeolekuseaduse paragrahv 23 üle, mis hõlmavad viit kuritegu, mille seas on riigireetmine, ülestõus, spionaaž, riigi julgeolekut ohustav tegevus ning välissekkumine. 

Uues julgeolekuseaduses on riigireetmise, ülestõusu, julgeolekut ohustava sabotaaži ning Hiina relvajõudude liikmete mässule õhutamise eest maksimaalse karistusena ette nähtud eluaegne vangistus.

Kuriteoliigina on ellu äratatud ka kolonialismiaegne “mässule õhutamine”, mis näeb ette 2-10-aastast vangistust Hiina kommunistliku juhtkonna ja sotsialistliku süsteemi vastu vaenu õhutamise eest.

Eelnõu menetlus viidi läbi kiirkorras. Konsultatsioonid kestsid kuu aega ja üheksa päeva hiljem toodi seadus avalikkuse ette.

Hongkongi juht John Lee ütles, et linna oma riikliku julgeoleku seaduse vastuvõtmine on “põhiseadusnõue”, mis lähtub alusseaduse paragrahvist 23. Alusseadus on “minikonstitutsioon”, mis võeti vastu pärast seda, kui Suurbritannia 1997. aastal Hongkongi Hiinale üle andis.

Sellal kui parlamendis reedel julgeolekuseaduse eelnõu arutati, avaldas valitsuse peakorteri ees meelt vaid üks inimene, Alexandra Wong, kes hoidis käes plakatit “23”. Teda jälgis tähelepanelikult kümmekond politseinikku.

“Kuidas oli võimalik, et nii tähtsat seadust arutati avalikkusega vaid kuu aega,” ütles Wong AFP-le. “Isegi riiklikule julgeolekule spetsialiseerunud juristid ei saa sellest aru, rääkimata siis tavakodanikest nagu mina.”

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Mao Ning ütles, et eelnõus on saavutatud tasakaal riigi julgeoleku tagamise ning õiguste, vabaduste ja majandusarengu kaitsmise vajaduse vahel, mis on Hongkongi pikaajalise õitsengu eeltingimus.

Uus seadus annab võimudele voli taotleda kohtult inimese vahistamist kuni 16 päevaks süüdistust esitamata ning keelata tal sel ajal advokaadiga konsulteerimine.

Seaduse üle on muret väljendanud vabaühenduste töötajad, välisriikide ettevõtted ja diplomaadid, kelle sõnul on Hongkongis poliitiline opositsioon ja kodanikuühiskond tasalülitatud juba kehtiva julgeolekuseadusega.

Briti konsulaat Hongkongis soovitas reedel valitsusel võtta aega eelnõu põhjalikuks seadusandlikuks läbivaatamiseks ning rõhutas, et uus seadus peab tagama põhiõigused ja vabadused.

Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International Hiina direktor Sarah Brooks ütles, et Hongkong viib uue seadusega “repressioonid järgmisele tasandile”.

“Paragrahv 23 seaduste kiire menetlemine näitab valitsuse indu asuda inimõiguste kaitset lammutama ja keerata selg rahvusvahelistele kohustustele,” ütles ta.

Eelmine katse 23. paragrahvi seadust jõustada tehti 2003. aastal, kuid jäeti katki, kui miljon Hongkongi elanikku tuli tänavatele protestima.

Justiitsminister Paul Lam ütles kolmapäeval Hongkongi seadusandjatele, et kavandatava julgeolekuseaduse alusel sotsiaalmeediaplatvorme ära ei keelata.

“Ma võin kategooriliselt öelda, et meil ei ole absoluutselt mingit kavatsust sotsiaalmeediat keelata,” kinnitas Lam.

“Me võtame sihikule nende tööriistade kasutamise, väär- ja kuritarvitamise riigi julgeolekut ohustada võiva kõne levitamiseks. Me ei võta sihikule sotsiaalmeediat kui niisugust,” rääkis Lam.

Ka Hongkongi julgeolekujuht Chris Tang lubas, et ühtki sotsiaalmeediaplatvormi ära ei keelata.

Mitmed populaarsed platvormid nagu Facebook, Instagram, WhatsApp ja X (varem Twitter) on Mandri-Hiina tavakasutajale suletud, kuid kättesaadavad veel Hongkongis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Hongkongi avaldatud uus ja karm julgeolekuseadus tekitab rahvusvaheliselt palju muret ning kriitikat. Seaduse eesmärk on tugevdada Hiina kontrolli Hongkongi üle ning piirata sealset autonoomiat. Paljud kardavad, et see seadus surub alla demokraatlikud väärtused ja inimõigused Hongkongis. Rahvusvaheline kogukond jälgib olukorda tähelepanelikult ning ootab, kuidas see mõjutab Hongkongi ja selle elanikke tulevikus.