Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Toom: Ždanoka juhtumist, mis on tekitanud kõneainet ja heidab varju teemadele, millega siinsed elanikud tegelevad. Selle juhtumi taga on keerulised poliitilised ja sotsiaalsed küsimused, mis mõjutavad otseselt meie ühiskonda ja demokraatiat. See teema on oluline ning vajab avatud ja ausat arutelu. Mina olen siin, et tuua selgust ja objektiivsust, ning aidata kaasa sellele, et meie ühiskond saaks areneda ja kasvada läbipaistvuse ja aususe vaimus. Olete oodatud kaasa mõtlema ja arvamust avaldama.
Euroopa Parlamendi liikme Jana Toomi hinnangul heidab Läti eurosaadiku Tatjana Ždanoka väidetav koostöö Venemaa julgeolekuteenistusega varju neile teemadele, millega Toom tegeleb, näiteks mittekodanike õigused.
Toom ütles ERR-ile antud intervjuus, et temale tuli üllatusena Insideri artikkel, mis kirjeldab Läti eurosaadiku Tatjana Ždanoka ja Venemaa julgeolekuteenistuse FSB koostööd.
“Ega mina ei tea ju, kust need rahad tulevad ja kes kelle käest küsib ja kes kellega veduri juures kokku saab. Nii et jah, mulle oli see üllatus,” sõnas Toom.
Toom tõdes, et tema tegeleb mõne sama teemaga, millega Ždanokagi, näiteks mittekodanikega, kuid mingeid viiteid sellele, et viimane teeks koostööd FSB-ga, ei ole olnud.
“Ma ei ole temaga veel rääkinud. /…/ Aga kui see, mis seal (artiklis) toodud on, vastab tõele, siis see on muidugi väga kurb,” ütles Toom. Ta märkis, et kuigi ta ei ole Ždanokaga sõber ja pole lähedalt suhelnud, kavatseb ta artikli kohta Ždanokalt küsida.
“Aga muidugi ma ilmselt muudan suhtumist temasse päris tugevasti, sest on asjad, mida sa ei tee. Meil on olemas ka eetikakoodeks parlamendis. Meil need asjad pole otseselt keelatud eetikakoodeksi järgi, aga minu jaoks on see alati onud väga selge, et kui sa ajad mingit asja, siis teed seda läbipaistvalt, ei võta kellegi raha, välisriikide raha, ükskõik kas sõbralike või vaenulike välisriikide raha, sa lihtsalt neid asju ei tee. See on minu meelest iseenesest mõistetav,” rääkis Toom.
Toom kinnitas, et temale ei ole Vene eriteenistused kunagi mingit raha pakkunud.
Toomi hinnangul heidab antud juhtum varju ka neile teemadele, millega tema ise tegeleb.
“Mind antud juhul ei huvita see vari, mis mulle langeb. Mind väga häirib see, et kogu see lugu stigmatiseerib väga tugevalt teemasid, millega ma tegelen. Näiteks meil tuleb märtsis Euroopa Parlamendis arutlusele petitsioon, mis puudutab Läti valitsuse plaani deporteerida 1000 või veel rohkem Vene kodanikku. Ja muidugi ma võin nüüd mürki võtta, et saali ilmub mõni saadik, kes loeb seda artiklit ja sellega tapab selle arutelu. See on väga kurb,” rääkis Toom.
In conclusion, the Ždanoka case casts a shadow over the important issues that I am working on in Estonia. It raises questions about the role of individuals with dual citizenship in Estonian politics and the potential risks they may pose to national security. It also highlights the ongoing tensions and challenges related to ethnic and linguistic divisions in the country. It is crucial for us to address these issues and find sustainable solutions that promote unity and integration while respecting the rights and identities of all citizens. This case serves as a reminder of the complex and delicate nature of these matters and the need for careful and thoughtful consideration.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus