TLÜ püüab kvalifikatsioonita õpetajate probleemi lahendada paindliku õppega | Eesti

TLÜ on võtnud eesmärgiks lahendada Eestis valitsevat kvalifikatsioonita õpetajate probleemi läbi paindliku õppe lähenemise. Olles silmitsi õpetajate puuduse ja kvalifikatsiooninõuete mittevastavusega, on see oluline samm, et tagada kvaliteetne haridus kõigile õpilastele. TLÜ pakub võimalust omandada vajalikud teadmised ja oskused läbi mitmekülgse ja kõigile kättesaadava õppekava, mis võimaldab õpetajatel end täiendada ja edasi arendada. See on oluline samm edasi hariduse valdkonnas ning annab lootust paremale tulevikule Eesti haridussüsteemis.

Koolides kasvab kvalifikatsioonita õpetajate hulk, raskendades omakorda kogu töökorraldust haridusasutuses. Probleemi leevendamiseks hakkab Tallinna Ülikool pakkuma esimest korda loodusteaduste pedagoogika bakalaureuseõppes paindlikku sessioonõpet.

Keskmiselt üks viiendik õpetajatest töötab koolides aastase lepinguga, sest neil puudub erialane kvalifikatsioon. Tallinna koolijuhtide ühenduse liikme Raino Libliku sõnul on olukord tõsine.

“Nii nagu sageli välja tuuakse, et võib-olla on puudujääke koolijuhtimises või kommunikatsioonis või värbamises, siis me oleme palju selle nimel täna pingutanud. Vaatamata sellele on mitmeid valdkondi, kus me ei saa öelda, et meil oleks seal hea valik. Ja kui üldse, kas me saame mõne valdkonna kohta öelda, et seal üldse valikut on. /…/ Selge on see, et järjest kasvav on see trend, kus kooli tulevad tööle inimesed, kellel ei ole vastavat kvalifikatsiooni,” selgitas Mustamäe riigigümnaasiumi direktor Liblik.

Eriala omandav õpetaja on koolidele väljakutse. Piirangud tekivad alates nädalakavade koostamisest kuni vajalike mentorite leidmiseni. Tavaliselt ei jaksa sellised õpetajad ka piisavalt kooliellu panustada.

“Kooli jaoks on ju ka oluline, et need meisterõpetajad, n-ö suure tähega õpetajad on ju ka need, kes igapäevaselt noortesse panustavad, on olemas, organisatsiooni arengusse panustavad. Ehk kui inimene samal ajal omandab kvalifikatsiooni, siis ta võib-olla ei ole puhtalt oma aja- ja vaimuressursiga alati 100 protsenti kaasas. See on ka täiesti arusaadav ja mõistetav,” ütles Liblik.

Tallinna Ülikool püüab probleemi leevendada paindlikuma õppega. Loodusteaduste pedagoogika bakalaureuseõpet, mis seni olnud vaid päevase õppe vormis, saab sellest aastast võtta sessioonõppena.

“Ehk töötav õpetaja saab tulla, me pakume võimalust kõrvalerialana võtta matemaatikat, keemiat, füüsikat. /…/ Õpe ise on kord kuus nädal aega, aga just need kõrvalerialad, mis on eeskätt loodusteadustes võimalik võtta, on ühel päeval nädalas. Nii et ta saaks väga hästi oma tavalist tunnikoormust ja koolitööd sättida,” rääkis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun.

Koolijuhtide sõnul on tähtis, et paindlik õpe oleks mitmekülgne, pakkudes erinevaid variante eriala omandamiseks. Tallinna Ülikool loob edaspidi hübriidõppe vorme, mis on paindlikud nii aja kui ka koha suhtes.

“Ta võib-olla vaatabki veebis, võib-olla ta vaatab ka mõnda kursust järele, mõnda loengut järele ja teeb ülesandeid omale sobival ajal,” ütles Õun.

Kuna paljud kvalifikatsioonita õpetajad on tulnud Noored Kooli programmi kaudu, on ka neile loodud mugavam võimalus magistrikraadi omandamiseks.

“Kui inimene on selle läbinud, siis ta saab tulla paindlikult meie magistriõppesse ja teha magistriõppe juba ühe aastaga,” sõnas Õun.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Tallinna Ülikool püüab lahendada kvalifikatsioonita õpetajate probleemi läbi paindliku õppe. See lähenemine võimaldab inimestel omandada vajalikud teadmised ja oskused õpetajaks saamiseks, hoolimata nende varasemast haridustasemest. TLÜ püüab tagada, et kõik õpilased saaksid kvaliteetset haridust ning et õpetajatel oleks piisavalt toetust ja ressursse oma töö edukaks tegemiseks. Paindlik õpe on oluline samm õpetajate kvalifikatsiooniprobleemi lahendamisel Eestis.