Tiido: Macroni käitumine on tingitud sellest, et Scholz on nõrk | Välismaa

Tiido väidab, et Prantsusmaa president Emmanuel Macroni käitumine on tingitud Saksamaa uue kansleri Olaf Scholzi nõrkusest. Selle kontroversiaalse avalduse kohaselt on Macron kasutanud Scholzi kohusetust ja ebakindlust ära, et suunata Euroopa poliitikat oma kasuks. See poliitiline intriig pakub tõsist kõneainet nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil ning sunnib küsima, millised tagajärjed võivad sellel olla Euroopa Liidu tuleviku seisukohast.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron soovib oma jõuliste sõnumitega võtta Euroopa Liidus liidrirolli, sest Saksamaa kantsler Olaf Scholz on nõrk, ütles endine diplomaat Harri Tiido “Esimeses stuudios”.

Tiido ütles saates, et lääneriikide Ukraina jõulisem toetamine seisab selle taga, et demokraatias teevad otsuseid poliitikud.

“Demokraatias kord juba on niimoodi, et on tsiviilkontroll. See tähendab, et poliitikud otsustavad. Sõjavägi võib olla nii hea kui vähegi võimalik, aga kui poliitikud ei lepi kokku, et neid või sõjatööstust kasutada, siis mitte midagi ei juhtu, sest sõjaväelased teavad – nad on õpetatud treenitud –, et otsustus tuleb poliitiliselt tasandilt,” rääkis ta.

Tiido tõdes, et poliitikuid paneb tegutsema Venemaa ähvardused. “Tegelikult see on kompleks, minu arvates. Siin oleks vaja psühhiaatrit või psühholoogi, kes hindaks seda ja paneks diagnoosi ja annaks tabletti võib-olla – võib-olla mõjuks. Aga läänes mõjub siiamaani see, kui Medvedev, Peskov või Putin või mõni muu jobukakk Moskvast teeb järsku kõva häält ja ütleb, et kui te midagi teete, siis me kasutame tuumarelva või midagi sellist,” ütles Tiido.

Ta märkis, et hirm ei ole lääne poliitikutest kuhugi kadunud ning samas mõtlevad poliitikud ka oma valijatele.

“Valijad hakkavad mõnes riigis juba väsima. See tähendab, et Ukraina sõda on liikunud esimeselt kohalt kuhugi edasi teisele, kolmandale, neljandale kohale. Lähis-Ida on oma lugudega, Punane meri ja huthide rünnakud laevade vastu. See on konkreetne asi, mis mõjub hindadele kaubandusvõrgus. Järelikult tuleb sellele mõelda. Nii et selles mõttes poliitikud on omaette raskes seisus,” lisas ta.

Tiido hinnangul on Ukraina jõulisemaks toetamiseks parim aeg ilmselt maha magatud. “Kohe alguses oleks pidanud aru saama, et Venemaale tuleb selle eest kaigast anda,” lisas ta.

Tema sõnul ei ole suuremate riikide liidrid siiani ka öelnud konkreetselt, et toetavad Ukrainat tema võiduni.

“Meenutame Olaf Scholzi visiiti hiljuti Washingtoni. Joe Biden ja Scholz istusid kõrvuti ja kumbki neist ei öelnud, et nad toetavad Ukrainat kuni Ukraina võiduni ja Venemaa lüüasaamiseni. Emmanuel Macron ütles nüüd, et me toetame kuni võiduni. See tähendab, et selgelt peaks olema välja öeldud see, et Ukraina peab võitma. Aga mitte ainult peab Ukraina võitma, vaid Venemaa peab lüüa saama. Enne ei muutu mitte midagi,” rääkis Tiido ja lisas, et tema hinnangul peaks Venemaa lagunema.

“Kuni Venemaa on impeerium – vahepeal võib olla parem tsaar, aga siis tuleb jälle halb tsaar – ja kogu sõu hakkab jälle otsast peale.”

Macron sai teisipäeval palju tähelepanu sellega, et tema hinnangul ei peaks välistama Prantsusmaa sõjaväelaste saatmist Ukrainasse kohapeale. Tiido rõhutas, et Macroni sõnad ei pea tähendama, et just maaväed Ukrainasse saadetaks, vaid need võivad olla instruktorid või demineerijad jne.

Tiido hinnangul on Macroni jutule ratsionaalne selgitus olemas.

“Kui ma vaatan brittide seisukohti ja nüüd ka Prantsusmaal, siis tegelikult on täiesti ratsionaalne selgitus, miks Macron nii käitub. Just sellepärast, et Scholz on nõrk ja Euroopa vajab liidrit. Eriti olukorras, kus Ameerika juhtiv roll võib kaduda,” rääkis Tiido.

“Ja minu arvates Macron on mõnda aega pürginud selle poole, et Prantsusmaa oleks liiderriik ja tema oleks selle liiderriigi liider. Nii et ta otsib seda rolli endale.
Aga ma isegi arvan antud juhul – varem ma suhtusin skeptiliselt –, et võib-olla see ongi vajalik. Aest tegelikult sellist juhtoinast on igale karjale vaja. Ja ma arvan, et Euroopa poliitikute karjale oleks vaja sellist juhtoinast, kes nad õigesse suunda viiks. Kui nad muidugi tulevad, milles ma ei ole kindel,” lisas ta.

Tiido usub, et Prantsusmaa oleks valmis Macroni sõnad ka täitma. “Ma arvan, et Macron tahab oma sõnu millegagi ka toestada. Aga küsimus on selles, et juhtoinas võib viia karja ühes suunas, aga kari võib-olla eelistab minna lihakombinaati.”

Vastates küsimusele, kas Saksamaal on hirm sõtta tõmbamise pärast väga tugev, selgitas Tiido, et pigem kardetakse Berliinis seda, mis juhtub siis, kui Venemaa oma tahtmise saab.

“Mina ütleks, et see hirm võib tõesti olla, aga mitte sellepärast, kuhu tõmmatakse, vaid sellepärast, et kui Venemaa saab oma tahtmise, mis siis edasi juhtub. Või kui tõmmatakse see joon sinna, kus see praegu on, Venemaa kogub jõudu ja tuleb uuesti. Mõtelgem – soovitus ka Scholzile – natuke pikemalt ettepoole, mitte ainult enda lühikese karjääri peale, vaid ka laste, lastelaste karjääri peale. Venemaa jääbki tulema, kui ta vastust ei saa,” kommenteeris Tiido.

Kokkuvõttes võib öelda, et Tiido arvamus, et Prantsusmaa president Macroni käitumine on tingitud Saksamaa kantsleri Scholzi nõrkusest, on huvitav vaatenurk rahvusvahelisele poliitikale. Kuigi pole kahtlustki, et Euroopa Liidu juhtide omavaheline suhtlus ja koostöö on oluline, tuleb siiski arvestada ka teiste riikide poliitiliste otsuste ja huvidega. Macroni ja Scholzi vahelised suhted võivad tõepoolest mõjutada Euroopa Liidu tulevikku, kuid tasub meeles pidada ka teisi olulisi tegureid ja probleeme, mis mõjutavad Euroopa Liidu terviklikkust ja stabiilsust.