Tervishoiuteenused võivad pääseda reklaamikeelu alt | Eesti

Tervishoiuteenused on oluline osa igapäevasest elust ning nende kvaliteet ja kättesaadavus peaksid olema prioriteet. Viimasel ajal on aga tervishoiuteenuste reklaamikeelust üha enam räägitud ning arutletud selle üle, kas see peaks jääma kehtima või mitte. See teema on muutunud üha enam aruteludes ja meedias tähelepanu all ning võib mõjutada oluliselt Eesti tervishoiusüsteemi tulevikku. Kas tervishoiuteenused võivad pääseda reklaamikeelu alt? See küsimus pakub palju põnevaid arutelusid ja võib muuta oluliselt meie eluviisi seoses tervishoiuga.

Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (VTK) tehakse ettepanek kaaluda tervishoiuteenuse reklaami keelu leevendamist või kaotamist või jätta keeld vaid alternatiivmeditsiini ja ebaravi reklaamile.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo poolt kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud VTK-s kirjutatakse, et tuleks kaaluda tervishoiuteenuse reklaami keelu leevendamist või kaotamist, kuivõrd puudub selge arusaamine selle keelamise põhjusest ning lisaks on sätte toimimine praktikas tegelikult küsitav.

“Juhul, kui selgub, et tervishoiuteenuse reklaami on vaja endiselt piirata, siis tuleks alternatiivselt keelule kaaluda sellele kas kindlate piirangute seadmist või keelustada vaid nii-öelda alternatiivmeditsiin, ebaravi ning muude piiripealsete teenuste või toodete reklaam või leida lahendused selliste toodete üle tõhusama järelevalve tegemiseks,” märgitakse dokumendis.

Veel kirjutatakse dokumendis, et näiteks kunstliku viljastamise reklaam on keelatud, kuid selle keelu eesmärk ei ole aga lõpuni selge. Samuti ei toimi keeld praktikas, kuna vastavalt RekS § 22 lõikele 3 on tegevusloa numbri avaldamisel tervishoiuteenuse osutajal tegelikult lubatud teenuse kohta sisuliselt kogu teabe avaldamine. Piirangu põhjendatuse analüüsimise vajadusele on juhtinud tähelepanu nii TTJA, Turundajate Liit kui Eesti Advokatuur.

Reklaamiseadus (hakkas kehtima 2008. aastal. Sellest ajast on põhimõttelisi muudatusi tehtud vaid finantsteenuse reklaami ja alkoholi reklaami regulatsioonis. Seadust tervikuna ei ole vahepeal üle vaadatud ega hinnatud selle rakendamise edukust või kooskõla ühiskonnas toimuvaga.

VTK autorid leiavad, et samas on turuolukord tänaseks oluliselt muutunud, näiteks on vahepeal tekkinud uued reklaami tegemise kanalid ja viisid.

“VTK eel koguti sisendit neilt turuosalistelt, kes reklaamiseadust nii-öelda tööriistana kasutavad, s.o järelevalveasutustelt, kes kontrollivad reklaamiseaduses sätestatu täitmist, samuti reklaami tellivate, teostavate ja avalikustavate ettevõtjate esindusorganisatsioonidelt.”

Valdava osa reklaamiseaduse murekohtadest esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Turundajate Liit. Lisaks esitasid oma mõtted ka Tallinna linnavalitsus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, finantsinspektsioon, regionaal- ja põllumajandusministeerium, Eesti Advokatuur, Eesti Meediaettevõtete Liit, MTÜ FinanceEstonia, Eesti Pangliit, Swedbank, kohtutäiturid Elin Vilippus ja Oksana Kutšmei, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit, Eesti Väikepruulijate Liit ning Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit.

VTK autorid resümeerisid tagasiside pealt, et reklaamiseaduses on väga palju sätteid, mida on praktikas põhjendamatult keeruline mõista või rakendada ning selliseid, mis ei arvesta muutunud turuolukorraga ja vajavad kaasajastamist.

Kokkuvõttes võib öelda, et tervishoiuteenuste reklaamikeelu alt pääsemine võib tuua kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Kuigi see võib suurendada konkurentsi ja parandada teenuste kättesaadavust, võib see samas ka kaasa tuua tarbijatele eksitavat teavet ja soodustada ebavajalikke meditsiinilisi protseduure. Seega on oluline leida tasakaal turundustegevuse reguleerimise ja tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise vahel, et tagada patsientidele usaldusväärne ja professionaalne teenindus.