Tehisaru kaotas käsitsi kirjutatud kirjade võlu | R2 Portaal

Tehnoloogia areng on toonud kaasa palju muutusi meie igapäevaelus, sealhulgas ka käsitsi kirjutatud kiri kaotamise võlu. Traditsioonilised kirjad on asendunud kiirete ja mugavate e-kirjadega ning see on muutnud meie suhtlusviise. Kui varem tõi käsitsi kirjutatud kiri inimestele rohkem emotsioone ja isikupära, siis nüüd eelistame kiiret ja efektiivset suhtlust. See on kahtlemata tekitanud nostalgia neile, kes hindavad vanu traditsioone ja romantilist kirjavahetust. Kuidas see muutus on mõjutanud Eesti kultuuri ja igapäevaelu?

Rühm insenere õpetas tehisintellektile selgeks käsitsi kirjutatud teksti lugemise ja selle imiteerimise. Intellektuaalselt huvitava väljakutse kaotas aga arvutitest ja nutitelefonidest kubisevas maailmas üha väärtuslikumaks muutunud käsitsi kirjutatud kirjade võlu, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Oma käega kirjutatud tekst on digitaalse suhtluse ajastul hakanud taanduma ja kaotama näiliselt oma kunagist tähtsust. Esmapilgul võib jääda märkamata, et tegemist oli antiikaega paigutuva infotehnoloogilise innovatsiooniga.

Kõne eeldab osapoolte kaasatuse samaaegsust ja sellest talletuvad heal juhul mõned fragmendid kohalviibinute mälus. Kirjapandu võimaldab suhelda üle aja ja asukohast sõltumatult. Kirjutatu kujutab endas tehnilist välismälu, mille püsimine ei nõua energiat. Käekirjas talletuvad kirjutaja autentimise, identifitseerimise ja originaaldokumendi ratifitseerimise detailid.

Sellest polegi kuigi palju aega, kui veel poes küsiti pangakaardiga maksele kinnituseks tšekile käsitsi kirjutatud allkirja. Siin-seal nõutakse praeguseni dokumentidele allkirja lisamist. Taamal on sajanditepikkune arusaam, et dokumendi käsitsi allkirjastamine tähendab allakirjutaja tahtlikku nõustumist dokumendis sisalduvaga. Tahtlikkus omakorda muudab allkirja saanud materjali õiguslikult siduvaks.

Huvitava lisafenomenina võib dokumendi füüsiline allkirjastamine avaldada allkirjastajale psühholoogilist mõju, rõhutades võetud kohustuse tõsidust ja olulisust. Seetõttu muutub ka allkirjastaja arvates leping konkreetsemaks ja siduvamaks.

Neil universaalsetel põhjustel on dokumentide allkirjastamise tava juurdunud kogu maailma õigussüsteemidesse. Paljud seadused ja määrused nõuavad teatud tüüpi dokumentide, sh näiteks testamentide kehtivuse kinnitamiseks käsitsi kirjutatud allkirja.

Käsitsi kirjutatud kirja saamine võib tekitada tugevamaid emotsioone võrreldes trükitud ja allkirjastatud kirjaga. Kirjutamine pole kuigi kerge, mistõttu edastavad sõnumi käsitsi kirjutamiseks kuluv aeg ja jõupingutused sõnadeta kaasapanduna saaja olulisuse ja temast hoolimise tunde, kuigi pea kogu eelmise sajandi oli käekirjas kirjutamine märkamatu normaalsus. See omakorda tuimestas märkama nii mõndagi nüanssi. Praeguseks on tundlikkus taastunud ja käsitsi kirjutatud kirja saamine suurendab sõnumi emotsionaalset väärtust.

Kirja kirjutamine käsitsi loob saatja ja saaja vahele tajutava ühenduse. Teadmine, et paber oli saatja käes ja tint või pasta oli paberile pandud tema enda käega, loob füüsilistest vahemaadest hoolimata läheduse ja ühenduse tundeid. Seda võimendab omapärane vanamoodne privaatsuse garantii, et seda kirja näevad vaid vastuvõtja silmad ja seda pole lugenud ükski häkker.

Tunne loeb ja digitaalse maailmaga võrreldes on selline instinkt isegi õigustatud. Ümbrikus kirja salaja avamises poleks midagi võimatut, aga võrreldes ekraani taga klaviatuuri puudutamisega, nõuab isegi üks kiri päris palju füüsilist tööd. Turvalisus läbi ebamugavuse.

Lõpuks võib käsitsi kirjutatud kirjade eestkosteks lisada varem öeldule laiendusena, et lisaks välismälule kannavad paljud kirjad kaasas ajaloolist ja sentimentaalset väärtus. Neid kirju saab hoida mälestusesemetena, mida võidakse aastate jooksul uuesti vaadata, et tuletada meelde ajahetki või konkreetseid suhteid, mida enam pole või on soov midagi uuesti tunda.

Isegi kui käsitsi kirjutamine oli klaviatuuririkka maailma pealetungi tulemusel taandumas, säilis selles kõik äsja kirjeldatu. Lõpuks saabus tehisintellekt ja rikkus kõik ainsama liigutusega ära. Nimelt õpetasid insenerid TI-le käsitsi kirjateksti lugemist ja kirjutamist. Tulemuseks said nad elutu, vastutusvõimetu ja süüdimatu masina, mis oskab kirjutada suvalises ainulaadses kirjaviisis, st matkida iga kirjutaja käekirja. Kirjastiili kopeerimiseks piisab, kui masinale näidata mõned read originaalteksti.

Idee taga on arvutiinsenerid. Seda ilmsemalt ei huvitanud neid leiutise kasu ja kahju suhe, vaid uudishimu saada hakkama millegi uuega. Muu hulgas õigustavad nad oma töö tulemust optimistliku stsenaariumiga, milles viga saanud inimene saab taolise süsteemi abil jätkata talle omases stiilis kirjade kirjutamist. Arvestades, et isegi maailma ühel vaesemal rikša vedajal on nutitelefon, oleks huvitav teada, kui mitu vigase kirjutava käega inimest tahab oma hädast kirjutada veatus stiilis kirjakesi?

Palju selgemalt peab tõdema, et rumala TI innukus rikkus ära ilusa ja vajaliku suhtlemise rituaali.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

In conclusion, the rise of technology has undoubtedly made our lives more convenient, but it has also led to the loss of certain nostalgic charms, such as handwritten letters. The art of writing letters by hand is slowly disappearing as people now prefer the speed and efficiency of digital communication. However, it’s important to remember the personal touch and emotional connection that comes with receiving a handwritten letter. While technology continues to advance, it’s crucial to preserve and appreciate the traditional ways of communication, including the beauty and warmth of handwritten letters. Let’s not forget the enchantment and sentimentality of receiving a physical letter in this digital age.