Teadur: enne kui midagi Eesti teatriga seotut ära visata, paku muuseumile | Kultuur

1899088h727ft24

Teadurid on leidnud, et enne kui midagi Eesti teatriga seotut ära visatakse, peaks seda pigem pakkuma mõnele muuseumile. See võib tunduda veidi ekstreemne vaade, kuid selles peitub oluline tõde – kultuuriloolased ja muuseumid mängivad olulist rolli meie kultuuri säilitamisel ja tutvustamisel tulevastele põlvedele. Eesti teater on rikas ja mitmekesine ning selle pärandi säilitamine on väga oluline. Seega on oluline mõelda sellele, kuidas saame seda väärtuslikku pärandit säilitada ja jagada ning muuseumid on selle protsessi oluline osa.

Teatri- ja Muusikamuuseumi teadur Annely Kaldoja rääkis “Vikerhommikus” põnevast juubelinäitusest, mis on pühendatud muuseumi 100. sünnipäevale ja ütles, et enne kui midagi Eesti teatriga seotut ära viskama hakata, tasub muuseumile pakkuda. Näiteks on muuseumil vähe 90-ndatel aastatel esietendunud lavastuste kavalehti, lisas ta.

“Teatri- ja Muusikamuuseum saab sel aastal saja aastaseks ning selle aja jooksul on muuseumi kogunenud juba arvestatav hulk kavalehti, sest neid pakutakse meile päris palju,” ütles Teatri- ja Muusikamuuseumi teadur Annely Kaldoja. “Aga enne, kui midagi ära hakkate viskama, mis on Eesti teatriga seotud, tasub muuseumile pakkuda.”

Nõukogude Eesti perioodist on muuseumil kõik kavalehed olemas, aga lüngad tekivad 90-ndatest aastatest, kui teatripilt läheb kirjumaks ja mitmekesisemaks ning tekib palju väiketeatreid ja teatriprojekte. “Kui on kodus kavalehti sellest perioodist, siis neid võib meile pakkuda,” lisas Kaldoja. “Kuigi teatritel on ülesanne anda üks kavaleht Riigiarhiivi, siis eriti väiksemate teatrite puhul kavad sinna tihti ei jõua ja seetõttu on just väiketeatrite kavade kogumine ikkagi meie muuseumi peal.”

1899088h727ft24

Kõige vanemad kavalehed muuseumis on pärit 19. sajandist, Saksa teatri ajast. Muuseum kogub just Eesti truppide ja teatrite kavu. “Materjalid jõuavad meieni väga erinevat moodi. Näitleja ise toob või toovad tema pärijad või tuleb teatrite kaudu.”

Loe rohkem:  Otseülekanne lõppenud: Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta avamine Tartus | kultuur

Teatri- ja Muusikamuuseumi 100. sünnipäevale pühendatud näitus avatakse märtsikuus ja publiku ette tuuakse sada kõige erilisemat eset, mis on teatri ja muusikaga seotud. “Näitusega tähistame muuseumi suurt sünnipäeva. Näitusel on väljas väga huvitavad esemed. Näiteks lavastusest “Armastus kolme apelsini vastu” Elmo Nüganeni püksid, väga erilisi instrumente, Lisl Lindau kootud mütsike oma lapselapsele, siidile trükitud kavaleht,” loetles Kaldoja. “Saab olema põnev ja avastuslik keskkond, meil on, mida teatri ja muusika kohta avastada.”

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti teatri ajalugu on oluline osa meie kultuuripärandist ning seda tuleks hoida ja säilitada. Teadurid pakuvad välja, et enne kui midagi teatriga seotut ära viskame, võiksime seda pakkuda muuseumidele, et see jääks tulevaste põlvkondade jaoks säilima. Teatrikunst on oluline osa meie identiteedist ning selle säilitamine on tähtis kultuuripärandi jaoks. Seega on oluline leida viise, kuidas hoida ja säilitada Eesti teatri ajalugu ning väärtustada seda osa meie kultuurist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga