Teadlane: suuremad trahvid ei pane inimesi liikluses kuulekamalt käituma | Ühiskond

Teadlane väidab, et suuremad trahvid ei pruugi olla piisav stiimul liikluseeskirjade järgimiseks Eestis. Kuigi trahvid võivad mõjutada mõningaid juhte, on olulisem, kuidas ühiskond tervikuna suhtub liiklusohutusse. Uuringud näitavad, et eeskirjade järgimisel on suurem mõju üldisel suhtumisel ning teadlikkuse tõusul. Kas trahvide suurendamine on tõepoolest parim lahendus või vajame hoopis sügavamat kultuurilist muutust liikluskäitumises? See on küsimus, mida peaksime tõsiselt kaaluma, et tagada meie teedel ohutum keskkond kõigile.

Mullune statistika näitab liiklusohutuse eesmärkidest kaugenemist. Ühe võimalusena liikluse rahustamiseks on teiste seas PPA peadirektor välja pakkunud trahvimäärade tõstmise. Liikluseksperdi sõnul see aga probleemi ei lahenda.

Võrreldes 2020–2022. aasta keskmisega suurenes eelmisel aastal kannatanutega liiklusõnnetuste arv 165 võrra ja vigastada sai 177 inimest rohkem. Kuna olukord on liikluses halvenenud, tegi politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev ettepaneku kahekordistada trahvimäärasid. Politsei ettepanek on suurendada trahviühikut seniselt neljalt kaheksale eurole ning kiiruskaamerate tabatud kiiruseületamisi suurendada viielt eurolt kümnele.

Tallinna Tehnikaülikooli külalislektor ja liiklusekspert Juri Essi sõnul on küsitav, kas trahvide tõstmine muudab liikluskultuuri paremaks. “Milline on riigi poolt kõige lihtsam ja loogilisem reaktsioon sellele, et meil on liikluses korralagedus? Kõige odavam on tõsta trahvimäärasid, sest selleks ei pea suurt midagi tegema, aga saab näidata, et ei olda passiivsed ja probleemiga tegeletakse. Kas see aga annab reaalset tulemust, on omaette küsimus,” rääkis Ess.

Trahvi suurusest olulisem on tema sõnul hoopis see, kas politseipatrulle on liikluses näha. Juri Ess selgitas, et liikleja jaoks mängib kõige olulisemat rolli vahelejäämise risk. “Siin ei ole suurt vahet, kui suur on trahv, aga kui igapäevaselt liigeldes politseid kusagil ei näe, siis arvatavasti inimene ka trahviga ei arvesta,” sõnas ta. Teisalt jällegi ei ole Essi sõnul mõistlik panna politseipatrulle iga nurga peale, sest neil on ka mõistlikumat teha, kui põõsa taga kiirust mõõta.

Hiljaaegu alandas Tallinna linn kesklinnas, sh Liivalaia tänaval piirkiirust. Sellegi meetme puhul ei usu Ess, et see toob kaasa rahulikuma liiklusvoo. Kuna Liivalaia tänav on magistraaltänav, on Essi sõnul naiivne loota, et uute liiklusmärkide paigaldamisega seal midagi muutub ja inimesed hakkavad aeglasemalt sõitma.

“Kui meil on tõepoolest vaja sellel konkreetsel teelõigul alandada sõidukiirust, siis see tähendab, et peame rakendama mingisugused efektiivsemaid meetmeid liikluse rahustamiseks. Üks variant oleks näiteks teha sõidutee kitsamaks, sest kui sõita kitsal sõidurajal, siis inimene ei tunne ennast niivõrd mugavalt ja arvatavasti valib ka madalama sõidukiiruse,” lausus ta.  

Ess ütles, et tegelikult ei saa öelda justkui oleks Eestis liiklusega väga halvad lood. “Valdkonna spetsialistina on mul muidugi äärmiselt ebamugav, kui näen, et hukkunute arv suurenes. Ei saa aga öelda, et keskmiselt läheks meil väga halvasti. Muidugi me soovime, et hukkunute arv oleks veelgi väiksem,” rääkis ta. 

Siinkohal on oluline rahastamise teema, mida ei tasu Essi sõnul alahinnata. “Kui räägime sellest, et meil ei ole teedeehituse ja liiklusohutuse jaoks piisavalt raha, ei saa ka rääkida helgest tulevikust,” ütles ekspert. Tema sõnul tuleb vaadata peeglisse ja teadvustada, et püstitatud eesmärgid ei ole realistlikud.

Essi sõnul ei ole ka mõistlik liiklejaid süüdistada. “Vahel öeldakse, et on tehtud ühte ja teist olukorra parandamiseks, kuid liiklejad on pahad ja käituvad valesti. Paraku ei ole meil teisi liiklejaid kusagilt võtta ja tuleb arvestada, et inimene on ekslik,” rääkis ta. Ametniku või poliitiku vaates on Essi sõnul laias laastus kaks võimalust: kas hakata päriselt probleemiga tegelema või teha midagi linnukese kirja saamise pärast. 

Kokkuvõttes näib, et suuremad trahvid ei pruugi alati olla efektiivne lahendus liiklusohutuse probleemidele. Teadlase sõnul võib olulisem olla inimeste teadlikkuse ja suhtumise muutmine, et tagada parem käitumine liikluses. Kuigi trahvid võivad olla vajalikud, oleks oluline ka investeerida haridusse ja teadlikkuse tõstmisesse, et muuta liikluskeskkond ohutumaks kõigile._lõpp_.