Tatar: ligi pooled Eesti päikeseparkidest on rajatud toetusteta | Eesti

Tatar on kiiresti kasvav taastuvenergia sektor Eestis, mis on suuremas osas loodud ilma riikliku toetuseta. Ligikaudu pooled Eesti päikeseparkidest on rajatud ilma igasuguse välise abita, mis näitab sektori tugevat arengut ja jätkusuutlikkust. Tatar on suurepärane näide sellest, kuidas taastuvenergia saab olla majanduslikult tasuv ja loodussõbralik valik. Eesti on kiiresti muutumas tuntuks selle poolest, et julgustab taastuvenergia investeeringuid ning loob soodsat keskkonda selliste projektide elluviimiseks.

Eesti taastuvenergia arendajate ring on laienenud ja aktiivne ning ligi pooled praegustest päikeseparkidest on rajatud igasuguse toetuseta, ütles ametist lahkuv kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ERR-ile.

Tatari sõnul on Eesti taastuvenergia tootmine teinud viimase 10 aasta jooksul läbi märkimisväärse kasvu, millega oleme Euroopa Liidu riikide seas viiendal kohal. Soojuse tootmises on Eestis taastuvenergia osakaal tõusnud 65 protsendini ja sellega on Eesti Euroopa Liidu riikide seas teisel kohal.

Tatar tõdes, et aastaid oli elektritootmises taastuvenergia arengule piduriks riigikaitselised piirangud ning kohalike elanike ja omavalitsuste vastasseis tuuleparkidele.

“Olen väga rahul, et suutsime riigis leida toimivad lahendused mõlemale murele ning investeeringud taastuvelektri tootmisesse on tänaseks reaalselt käivitunud,” lisas ta.

“Igapäevaseks on saanud uudised uute päikeseparkide rajamise kohta (mida on Eestis elektrivõrgus praegu juba umbes 850 MW ning teist samapalju lähiaastatel lisandumas). Järjest sagedasemad on ka uudised uute tuuleparkide kohta. Möödunud aastaga kasvas Eesti elektrivõrgus tuulikute arv enam kui 30 protsenti 450 MW-ni ning aasta lõpuks on Eesti elektrivõrgus juba enam kui 700 MW tuuleparke. Juba kahe aasta pärast on Eesti tuuleparkide võimsus meie elektrivõrgus kolmekordistumas,” selgitas Tatar.

Tema sõnul tuleb energiapoliitikas otsida pidevalt tasakaalu varustuskindluse, taskukohasuse ja keskkonnasäästlikkuse vahel. “Maailma energeetikanõukogu hindab maailma riike just selle prisma läbi. Viimastel aastatel oleme selles tabelis läbi teinud kiire kasvu, tõustes maailma riikide tabelis üheksandale kohale. Sellel nädalal kuulsime, et üsna pea avaldatavas tabelis paraneb meie koht riikide võrdluses veelgi paar kohta,” lisas Tatar.

Tatar kinnitas, et Eesti taastuvenergia arendajad on aktiivsed ja igasuguse tarbimise kasvu jaoks on arenduses piisavalt projekte selle kohapealseks katmiseks.

“Igapäevaseks on saanud uudised uute tuule-, päikese- ja salvestuse investeeringutest. Suur osa neist tehakse juba turu vastu. Eesti taastuvenergia arendajate ring on laienenud ning aktiivne. Nii näiteks on Eesti enam kui 850 MW päikseparkidest juba täna ligi pooled rajatud ilma igasuguste toetusteta. Rajamisel on Euroopa suurim akupark,” rääkis Tatar.

“Energeetika teeb oma osa ära – mis iganes on tarbimise kasv, Eestis on aktiivses arenduses piisavalt projekte selle kohapealse taastuvelektriga varustamiseks. Esmalt piisab maismaast. Kui tarbimine on aga piisavalt suur nagu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) prognoosid näitavad, siis lisandub ka meri,” lisas Tatar.

Kuigi enamik Eesti päikeseparkidest on rajatud toetuste abil, näitab see, et tatar, mis on ilma toetusteta rajatud, suudab olla edukas ja tasuv energiaallikas. See näitab tõhusust ja kasumlikkust isegi ilma riikliku toetuseta ning võib julgustada rohkem ettevõtteid investeerima taastuvenergia projektidesse. Tatar on hea näide sellest, et päikeseparkide rajamine on jätkusuutlik ja tasuv valik ka ilma riiklike subsiidiumideta ning peaks innustama rohkem ettevõtteid kaaluma taastuvenergia investeeringuid Eestis.