Tasulisele ühistranspordile üleminek tekitas reisijates segadust | Eesti

Tasulisele ühistranspordile üleminek on toonud kaasa palju segadust ja muret reisijate seas üle kogu Eesti. Uus süsteem on tekitanud paljudes segadust ning paljud ei tea, kuidas uue süsteemiga kohaneda. Kuigi eesmärk on pakkuda paremat teenust ja efektiivsemat transpordivõrgustikku, tunnevad inimesed end kaotatuna ja ebakindlalt. Paljud reisijad on väljendanud oma muret ja pettumust, kuna uus maksesüsteem ei ole piisavalt kasutajasõbralik ning puudub selge juhendamine. See on tekitanud suurt vastukaja ja murettekitavaid olukordi üle kogu riigi.

Maakonnaliinide tasuliseks muutmine tõi kaasa probleeme inimeste soodustingimuste tuvastamisel piletisüsteemis, samuti esines segadust sõiduõiguse valideerimisel.

Alates 22. jaanuarist jõustus regionaalminister Madis Kallase poolt allkirjastatud määrus, mille kohaselt muutusid varem tasuta olnud ühistranspordiliinid tasuliseks (va Põlva- ja Võrumaal, kus tasuline ühistransport hakkab kehtima 1. aprillil). Tasuta sõit on lubatud kuni 19. eluaastani ja alates 63. eluaastast, puudega isikutele, osalise ja puuduva töövõimega isikutele ning puudega isikutest osade saatjale. Samuti saavad tasuta sõita Ukraina sõjapõgenikud.

“Meil on jäänud aega puudu ja inimestel on tekkinud segadus soodustustega. On esinenud tõrkeid bussides valideerimistel ja piletisüsteemides,” sõnas Viljandi ühistranspordikeskuse juhatuse liige Kaupo Kase.

Probleemina näeb Kase ka infosüsteemide mitteühildumist. Soodustatud isikutel on keeruline enda staatust piletisüsteemis tõestada. “Omavalitsused ja sotsiaaltöötajad annavad käsitsi inimestele ligipääse. Inimene peab selleks minema omavalitsusse. See ei ole e-riigi vääriline,” sõnab Kase.

Kase sõnul on esinenud olukordi, kus inimesed saadavad digitaalselt allkirjastatud e-kirju, kuhu on pandud manusena ID-kaardist koopia ja puuet tõendavast dokumendist tehtud pildid.

Ühistranspordikeskuste esindajad toovad probleemi põhjusena välja väikest ajaakent tasulisele transpordile üleminekul.

“See muudatus oli väga kiirustades tehtud ja testimata süsteem pandi tööle. Nüüd testime reisijate, bussijuhtide ja väga kannatlike ühistranspordikeskuse töötajate peal,” sõnas Ida-Virumaa ühistranspordi keskuse esindaja Heiki Luts.

“Tartumaa ühistranspordikeskus taotles ülemineku ajastamist 1. veebruariks, kuna tehniliste probleemide tekkimine oli ennustatav. Paraku meie ettepanekut ei rahuldatud,” sõnas Tartumaa ühistranspordikeskuse juhataja Maikl Aunapuu.

Kase sõnul on inimestes segadust tekitanud infosüsteemi puudumine, mis informeeriks reisijaid, kuidas nad peaksid segaduse korral käituma. Näiteks kui kaardilt on vale summa maha läinud või kuidas peaks esitama oma dokumendi inimene, kel on see puude tõttu raskendatud.

Ühistranspordi piletimüügilahendustega tegeleva firma Ridango AS tootejuhi Ado Are sõnul on probleemide põhjus inimeste vähene informeerimine.

“Kõige suuremad probleemid on seotud inimeste kasutusharjumustega, mis tasuta transpordi perioodil olid kõigil ühesugused ja väga lihtsad. Nüüd on jälle tagasi erinevad tooted – perioodipiletid, üksikpiletid ja erinevad tasuta sõiduõigused. See info ei ole jõudnud kõigi reisijateni ja kahjuks ka mitte kõigi bussijuhtideni, ehk siis ka bussijuhid ei oska reisijaid aidata. Kommunikatsiooni osa on tasulisele transpordile üleminekuga kiirustamise tõttu jäänud varju ja ei ole jõudnud piisava hulga reisijateni,” sõnas ta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tasulisele ühistranspordile üleminek tekitas esialgu reisijates segadust, kuid lõppkokkuvõttes on see samm vajalik ja oluline. Uus süsteem võimaldab paremat teenust ja kvaliteetsemat ühistransporti, kuid samas on vaja teha rohkem tööd reisijate teavitamise ja harimisega, et vähendada segadust ja ebamugavust. Oluline on luua selgeid juhiseid ja kättesaadavat informatsiooni, et reisijad tunneksid end mugavalt ja kindlalt üleminekul tasulisele ühistranspordile. Ühtse ja tõhusa ühistranspordisüsteemi loomine nõuab aega ja pühendumist, kuid on oluline pikaajalise kasu ja mugavuse tagamiseks.