Taro: Eesti 200 pole erakonnana loodud, et jälgida reitinguid | Eesti

Estonia’s political landscape has been shaken up by the emergence of a new political force known as Taro: Eesti 200. Unlike traditional parties, Taro: Eesti 200 was not formed to simply follow public opinion polls and ratings. Instead, this party is striving to bring a fresh perspective and new ideas to Estonia’s political scene. With a focus on innovation, transparency, and a commitment to making a real difference in the lives of Estonians, Taro: Eesti 200 is poised to make a significant impact in the upcoming elections.

Erakonna Eesti 200 värske peasekretär Igor Taro ütles, et Eesti 200 reitingu on alla viinud avalikkuse ette jõudnud erakonna sisepinged ja valusad valitsuse taseme otsused. Taro sõnul hakkab nende otsuste positiivne mõju avalduma alles järgmisel aastal.

Alustasite hiljuti tööd Eesti 200 peasekretärina, mis on põhilised ülesanded, mis selles ametis teid esmajoones ees ootavad?

Esimene ülesanne on meeskonna ühendamine. Meil on tegus tiim pealinnas ja palju entusiastlikke inimesi maakondades, kes ootavad võimalust panustada Eesti 200 eesmärgi täitmisesse – tuua poliitikasse rohkem muutust. Poliitikat tehakse ju ka mujal, kui Tallinnas. Ja muutust poliitikas oodatakse omavalitsuste tasandil nii Tallinnas, Põlvas, Narvas kui ka mujal piirkondades. Tegeleme oma organisatsiooniga, et teha järgmistel KOV-valimistel veel tugevam tulemus kui eelmistel.

Millise hinnangu annate tegevjuhi ametist lahkunud Mihkel Veski tööle?

Ei tahaks mingeid hinnanguid anda. Minu teada mindi pärast prooviperioodi sõbralikult lahku. Ikka juhtub.

Olete öelnud, et Euroopa Parlamendi valimistel on erakonna esinumber erakonnajuht Margus Tsahkna. Kes Eesti 200 nimekirjas tema kõrval veel kandideerivad?

Ütlesin, et juhatus pole järjekorranumbreid kinnitanud, kuid päris loogiline on valimiste esinumbrina näha erakonna esimeest või välisministrit. Eesti 200 puhul need rollid ühtivad, seega ilmselt oleks see loogiline valik. Eesti 200 poolt on tugevad kandidaadid kindlasti Kristina Kallas, Liisa Pakosta ja Kalev Stoicescu, aga nimekiri tuleb muidugi pikem.

Millal Eesti 200 Euroopa Parlamendi valimiste nimekiri lukku läheb?

Aprilli keskpaigaks on kõik selge.

Kuidas hindate erakonna sisekliimat? Kas eelmisel nädalal meediasse jõudnud pinged on vaibunud?

Dünaamiline. Meil oli neljapäeval suur koosolek, kus vaadati ja analüüsiti meediasse jõudnud teemad läbi. Minu hinnangul said kõik küsimused ammendavalt vastatud. Sisekliima on enamasti suhetes kinni ja suhted suhtlemises. Oleme saanud õhu klaarimaks ja saame edasi minna.

Mõned juhatuse liikmed on teinud etteheiteid, et erakonnas ei tehta otsuseid läbipaistvalt ning need ei sünni sageli erakonna juhatuses. Kuidas Te seda kommenteerite?

Usalduse ja isikutevahelised suhted on subjektiivsed. Keeruline on kommenteerida kellegi tundeid ja emotsioone.

Millise hinnangu annate erakonna madalale reitingule ja mis selle põhjuseks on?

Ega see rõõmsaks ei tee. Põhjuseid on kaks. Üks on objektiivne ja seotud sellega, milliste keeruliste otsustega on erakond pidanud poliitikas tegelema. Tulime pika plaani ja muutuse toomise lubadusega. Seega ei saanud me ju jätkata seda vastutustundetut joont, et ütleme, kuidas kõik on parimas korras ja jätkame Eesti võlapidu edasi. Paljudele praegu ei meeldi, et peame tegelema riigi tulude ehk maksudega ja kärbetega, mis tähendab paratamatult toetuste vähendamist. Samas oli meie lubadus kindlustada ka parem riigikaitse rahastus – sellest polnud võimalik ka praeguses olukorras kuidagi taganeda. Nii et peame tegema praegu valusaid otsuseid ja nende positiivne mõju hakkab inimestele kohale jõudma alles järgmisel aastal.

Teine põhjus on kindlasti see, kui erakond pole pildis mitte oma poliitikate, vaid siseasjadega – meie liikmed ega valijad ei oota kindlasti seda, et tegeleme iseendaga rohkem kui Eesti pika plaaniga.

Kuidas erakonna reitingut tõsta?

Tuleb tegeleda poliitikatega ja seista oma väärtuste eest jõulisemalt. Eesti 200 pole erakonnana loodud, et jälgida reitinguid, vaid teha olulised pika plaani otsused Eesti jaoks – praegu on need üleminek eestikeelsele haridusele, mida üritatakse ikka veel uppi ajada ja jahuda mingist üleminekuperioodist pärast 33 aastat; samuti üleminek puhtamale energiale ja vastutustundlik riigivalitsemine läbi nulleelarve ja kulude revisjoni.

Järgmine suur asi saab olema personaalne riik. Ja see pole mitte Eesti 200 suur asi, vaid kogu Eesti oma. Mõnda aega on kõneldud, et Eesti digitiiger magab. Oleme oma e-teenuste juurutamisega olnud maailmas tiputegijad ning hoidnud enda inimestele kokku 3-4% SKP ulatuses väärtuslikku tööaega. See on meie majanduskeskkonna vaieldamatu konkurentsieelis, kus tuleb astuda järgmine saam – teha asjad veel kiiremaks, lihtsamaks ja tõhusamaks. Sealt tuleb ka kokkuhoid riigieelarvele, mis toob kaasa võimaluse küsida inimestelt vähem makse.

Kuidas kommenteerite asjaolu, et erakonnale annetati jaanuaris vaid 495 eurot ja veebruaris vaid 295 eurot? Miks nii vähe?

Me ei ole annetustele sel aastal fookust seadnud, kuna meil on üsna korralik riigieelarveline toetus.

Kokkuvõttes võib öelda, et Taro ja tema erakond Eesti 200 on loodud mitte selleks, et jälgida reitinguid või teha populaarseid otsuseid, vaid hoopis tuua Eesti poliitikasse värsket ja konstruktiivset lähenemist. Taro rõhutab oma erakonna erinevust traditsioonilistest poliitilistest jõududest ning soovib pakkuda uusi lahendusi Eesti ühiskonna jaoks. Seega võib öelda, et Eesti 200 eesmärk on mitte ainult kaasa rääkida poliitilistes küsimustes, vaid ka muuta Eesti ühiskonda paremaks ja jätkusuutlikumaks tulevikuks.