Tantsupeo pealavastaja: kindlasti ei taha, et keegi tunneks end väljajäetuna | kultuur

2248356h05e2t24

Tantsupidu on Eestis üks olulisemaid kultuurisündmusi, mis ühendab inimesi üle kogu riigi. Tantsupeo pealavastaja Anu Raudsepp on pühendunud sellele, et igaüks tunneks end kaasatuna ja olulise osana sellest suurejoonelisest sündmusest. Tema kirg ja pühendumus tantsukunstile kumab läbi tema tööst, luues uskumatu kogemuse nii osalejatele kui ka publikule. Tema eesmärk on luua ühendus inimeste vahel ja propageerida Eesti rikkalikku kultuuripärandit. Tantsupeo pealavastajana soovib Anu Raudsepp innustada kõiki osalema ja kogema midagi erilist.

Tuleval aastal toimub laulu- ja tantsupidu “Iseoma”. Erinevalt varasemast ei saanud kõikide maakondade lasterühmad seekord üldtantsupeole kandideerida. Tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimanni kinnitas “Vikerhommikus”, et ta ei soovi, et keegi tunneks end väljajäetuna või puudutatuna, kuid piire seavad Kalevi keskstaadioni suurus kui ka seekordse tantsupeo lavastuslik suund.

“Esmaspäevasest uudisvoost võis jääda vildakas mulje, et mõni piirkond oleks üleüldse tantsupeolt välja jäänud. Isegi mitte ainult lapsed, vaid ka suuremalt, nagu keegi poleks peole saanud. Tegelikult see nii ei ole, sest peole on väga oodatud kõikidest Eesti maakondadest noorte segarühmad, täiskasvanute segarühmad, naisterühmad ja võimlejate rühmad,” sõnas Reimann.

“Lähtuvalt liikide rollist ja kontseptsioonist, on iga liigi juht pannud pannud kokku oma loo oma piirkonnale ja sellest lähtuvalt tulevad ka lapsed peole teatud piirkondadest,” selgitas tantsupeo lavastaja. “Meil on tegemist üldtantsupeoga ja see on juba aastakümnete pikkune traditsioon, et seal osalevad üldjuhul kõik täiskasvanute rühmad. Nende kõrvale ongi sellepärast tekkinud lastele oma tantsupeod, noortepeod, milles on osalised üldjuhul lapsed,” lisas ta.

“Meil kui õpetajatel on oluline roll lastele selgitada, et sel korral on suurte pidu ja sinna on läbi aegade valitud ainult väga vähesel määral lasterühmasid. Teinekord on nad olnud üle-eestilised, aga seekord on nad tõesti piirkonniti võetud. Ja samas Ida-Virumaa on samas piirkonnas Lääne-Virumaa ja Ida-Harjumaaga, et ei ole sugugi nemad üksi,” rääkis Reimann.

Loe rohkem:  Karel Korp: kaunid raamatud on reeglina kallid | Kultuur

Lisaks lavastuslikule kontseptsioonile, määrab lasterühmade arvu ka Kalevi staadioni suurus. “Meie tantsuväljak mahutab üldjuhul 10 000 tantsijat, see seab meile piiri ja sinna ei ole kunagi mahtunud tantsima kõik Eestis tegutsevad laste ja täiskasvanute tantsurühmad,” ütles Reimann.

Reimanni sõnul ollakse murest, et kõik tantsima ei mahu, teadlikud ja sellega tegeletakse. “Küll oleme mõelnud, et võiks tantsufestivali tuua tantsupeo kõrvale, teha selline teistsugune suursündmus,” sõnas Reimann. “Vaatame, mis toob 2028. aasta pidu, kus on mõte õhus teha kõik peod, et saaks nii täiskasvanud kui ka lapsed tantsida.”

Reimanni sõnul on erinevate festivalide ja tantsupäevade näol võimalik lastele siiski väljundit pakkuda, et nende huvi rahvatantsu vastu ei kaoks. “2028 me ootame ju kõiki neid lapsi taas peole, kes täna erinevatel põhjustel peole ei pääse. Kindlasti ei taha, et keegi tunneks end väljajäetuna või puudutatuna sellest,” kinnitas ta.

Tantsupeo pealavastaja sõnum on selge – kõik on teretulnud osalema ja keegi ei tohiks end väljajäetuna tunda. Selle sõnumiga on ta loonud kultuurisündmuse, mis ühendab inimesi erinevatest taustadest ja vanusegruppidest. Tantsupeo pealavastaja julgustab kõiki olema oma parim versioon ja avatud uutele kogemustele. Tema sõnum rõhutab kultuuri olulisust, mis ühendab kogukondi ja loob ühtsustunnet. Tantsupeo pealavastaja püüdlused kindlustavad, et Eesti kultuuri põhiväärtused on elus ja tugevad ning jätkavad kõigile avatud olemist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga