Tänavustes aasta kodudes on olulisel kohal taaskasutus | Elu

Tänavuste aasta kodudes on taaskasutus muutunud üha olulisemaks teemaks. Eestlaste keskkonnateadlikkus ja soov panustada jätkusuutlikusse elustiili teevad taaskasutusest ühe peamise fookuspunkti kodudes. Olgu selleks vanade esemete uuele elule ärkamine läbi restaureerimise või taaskasutatud materjalide kasutamine uue mööbli loomisel, on see saanud oluliseks osaks Eesti elust. Keskkonnasõbralikud lahendused on muutumas üha populaarsemaks ning inimesed otsivad pidevalt uusi ja loovaid viise vanade esemete või materjalide uuesti kasutamiseks.

Ajakiri Kodukiri jagab tänavu 27. korda aasta kodu auhindu. Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul on Eesti kodud kasvanud välja liigsest sarnasusest, kuigi maailmamoest jõuavad lainetused ka siia.

Pajula sõnul on kodudel järjest vähem ühisjooni. “Kodud muutuvad aina huvitavamaks. Oleme selle lastehaiguse vast üle elanud, kus kõik kodud on hästi sarnased. Vahepeal olid tõesti. Halli ja valget oli ikkagi päris aastaid. Praegu tuleb ka maailma sisustusmoes uus periood, kus hõisatakse, et näita, kes sa päriselt oled! Ja see hakkab siia ka jõudma,” selgitas Pajula “Terevisiooni” stuudios.

Tänavuse konkursi juures oli Pajula sõnul huvitav see, kui palju oli näha taaskasutust. “Sellist hästi süvitsi minevat taaskasutust,” toonitas Pajula ja tõi näiteks perekonna, kes tegi taaskasutuskeskustest üksikuteks jäänud käpikutest tehtud jõuluvaniku, mida aiale panna. “Elva perekond Faster ütles, et neil on ainult üks uus mööbliese kodus ja see ei paistnud kuidagi välja. Kui ma seal olin, siis ma ei mõelnud kordagi, et siin on kõik taaskasutatud. Kõik tundus väga värske ja kena,” sõnas Pajula.

Maailma sisustusmoes on Pajula sõnul tunda veel ka jaapani mõjutused, mis said alguse koroona ajal, kui inimesed otsisid tasakaalu. “Üks trende on ka mid-century modern, millega meil pole tegelikult midagi pistmist. Sõjajärgsed aasta, millest meie ei tea sellisel kujul midagi, aga Eesti koju ta praegu jõuab,” ütles Pajula ning lisas, et peale mõne trendi läbivaid sarnaseid jooni eriti täheldada ei ole.

Seda kinnitas Pajulale ka žürii, kes kogunes eelvoorudes lausa kaks või kolm korda. Pajula ütlebki, et aasta kodu konkursil on finaali pääsemine juba tubli tulemus. “Žürii otsib ikkagi mingit uut ideed või x-faktorit. See on nagu iluuisutamise jää tants, kus esimesed 20 on täiesti võrdsed, lihtsalt mõnel on väike x-faktor küljes,” selgitas Pajula.

Kokkuvõttes võib öelda, et tänavustes aasta kodudes on taas kesksel kohal taaskasutus. Eestlaste suurenenud keskkonnateadlikkus ja soov panustada jätkusuutlikusse elustiili on toonud kaasa suurema huvi vanade esemete uuesti kasutamise vastu. Taaskasutus mitte ainult ei aita säästa keskkonda, vaid annab ka võimaluse avaldada oma loovust ning isikupära kodu kujundamisel. Oluline on jätkata selle suuna järgimist ning julgustada teisi inimesi järgima samu põhimõtteid, et muuta meie elukeskkond puhtamaks ja jätkusuutlikumaks.