Tallinna opositsioon on astunud järgmise tähtsa sammu pealinna võimuvahetuse suunas, pannes suurema rõhu linnajuhtimises toimuvale korruptsioonile ja ebaausatele praktikatele. See samm võib olla otsustav nende jaoks, kes soovivad näha muutust linna juhtimises ning tasakaalu võimul. Opositsiooni jõupingutuste tulemusel võib lähitulevikus Tallinna poliitiline maastik märkimisväärselt muutuda ning see võib tuua kaasa olulisi tagajärgi linna arengule ja elanike heaolule.
Tallinna neli opositsioonierakonda jõudsid omavahel lõpuks kokkuleppele opositsioonile kuuluva volikogu teise aseesimehe ühiskandidaadis.
Eelmisel kevadel oli Reformierakond suurima opositsioonifraktsioonina esitanud kandidaadiks Sander Andla, kuid EKRE taganes kokkuleppest ning Andla jäi kahel katsel valimata.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Pärtel-Peeter Pere ütles ERR-ile, et see tüli on selleks korraks läbi ning ollakse naastud esialgse kokkuleppe juurde. Reformierakonna fraktsioon koguneb neljapäeval enne linnavolikogu istungit ning otsustab, keda kandidaadiks esitada. Pere sõnul esitab ta fraktsioonile Viljar Jaamu, kes on Reformierakonna Lasnamäe piirkonna juht.
Andlat ei esita Pere enda sõnul uuesti seetõttu, et too on vahepeal saanud Reformierakonna kommunikatsioonijuhiks ning see töö võtab põhilise aja. ERR-ile teadaolevalt aga oli uut kandidaati vaja, sest EKRE poleks Andlaga rahul olnud.
Pere ütles, et ülejäänud kolm opositsioonifraktsiooni on Reformierakonna uuest kandidaadist teadlikud ning neljapäevasel volikogu istungil on vaja protseduur lihtsalt lõpuni viia ehk Jaamu ära valida.
Neli fraktsiooni saatsid üle-eelmisel nädalal välja ka teate, et Reformierakond, Isamaa, Eesti 200 ja EKRE leppisid kokku omavahelise tööjaotuse Tallinna linnavolikogus.
Kokkuleppe järgi toetatakse linnavolikogu teise aseesimehe valimisel Reformierakonna esitatud kandidaati ning rahandus- ja hariduskomisjoni aseesimeeste valimisel EKRE fraktsiooni poolt üles seatud kandidaati. EKRE-le olid kohad lubatud juba varem, aga pärast mullu kevadel tekkinud veelahet Reformierakonnaga jäi EKRE ka aseesimeeste kohtadest ilma.
Pere: eeldused on loodud, et võimupööre võib toimuda märtsis
Tallinna opositsioon on rohkem koostööd teinud tegelikult juba mullu sügisest, kui koos esitati muudatusettepanekud tänavusele linnaeelarvele. Nüüd suudeti kokku leppida volikogu olulistes kohtades. See kõik pole selleks, et üksteisega hästi läbi saada, vaid et silma jääda Keskerakonna koalitsioonikaaslasele ehk sotsiaaldemokraatidele, kelle Tallinna juhid on siiamaani kinnitanud, et neile meeldib töötav ja töökas võimuliit Keskerakonnaga ja et opositsioonis valitseb kaost meenutav seisund.
Näiteks ütles abilinnapea ja sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juht Madle Lippus jaanuari alguses ERR-ile, et opositsioon Tallinnas ei ole seni väga ühtsena silma paistnud ja tõi näiteks just ebakõla volikogu teise aseesimehe valimisel.
Head koostööd Keskerakonnaga on kiitnud ka sotside fraktsiooni esimees Jevgeni Ossinovski, kelle kohta on öeldud, et võimuvahetuse võtmed ripuvad just tema vööl.
Pere sõnul on nüüd vaeva nähtud, et end ühtsena näidata ja uusi ideid välja pakkuda, mille puudumise eest on sotsid opositsiooni samuti kritiseerinud.
“Meil kõigil on siht silme ees: linnavõimu murenemine, linnavõimu kukkumine. Võib ju arvata, et see võimalik kukkumine ajendab ka inimesi rohkem koostööd tegema ja suuremat ühtsust välja näitama,” lausus ta.
Taasleitud ühtsuse tõestuseks on ka Isamaa ja Eesti 200 teinud algatusi, viimane näiteks algatas hiljuti petitsiooni linnapea Mihhail Kõlvarti umbusaldamiseks.
Üheks võimaliku võimupöörde tähtajaks on välja pakutud märtsi keskpaik, kui linnavolikogusse naaseb detsembris kolmeks kuuks volikogu liikme volitused peatanud endine keskerakondlane ja nüüdne sotsiaaldemokraat Andre Hanimägi. Kuigi fraktsioonivahetus toimus koalitsiooni sees, on iga märk Keskerakonna nõrgenemisest opositsioonile julgustav.
“Kui Hanimägi naaseb, siis see loob eeldused selleks, et üle 20 aasta oodatud võimupööre võib juhtuda märtsis. Aga ainult Hanimäe naasmine ei muuda veel midagi. Aga see on järjekordne kellalöök linnavõimule, jälle üks samm lähemale linnavõimu kukkumisele. Millal linnavõim lõplikult kraavi sõidab, eks seda on näha,” lausus Pere.
Hanimägi: kui koalitsioon ei toimi, tuleb vaadata teisi võimalusi
Hanimägi kinnitas ERR-ile, et kavatseb 15. märtsil, kui volituste peatamine lõppeb, volikokku naasta ning astuda sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmeks.
Võimaliku võimupöörde kohta, mida tema naasmisega seostatakse, ütles Hanimägi, et eelkõige tuleb sellesse suhtuda pragmaatiliselt ehk kui praegune võimuliit töötab, siis pole ka otsest põhjust seda lõhkuda.
“Ma olen endine Keskerakonna liige ja olen olnud linnaosavanem ja nad on teinud ka õigeid asju. Aga küsimus on, mis saab järgmise kahe-kolme kuu jooksul ja seda ma ei oska praegu öelda. Kui koalitsioon ei tööta, eks siis tuleb kindlasti vaadata teisi võimalusi,” lausus ta.
Hanimägi sõnul tekitab uue võimaliku võimuliidu puhul kõhklusi napp ülekaal volikogus, “nibin-nabin”, nagu Hanimägi ise ütles. “Lühidalt öeldes: tuleb jälgida poliitilist dünaamikat, kuidas (volikogu kohtade) arvud klapivad ja mis on linnaelanikele parim,” ütles ta.
Mart Kallas: EKRE on valmis koostööks kõigiga, ka sotsidega
Napi ülekaalu kohta võib öelda, et nii ja naa. Kui Hanimägi volikokku naaseb, jääb Keskerakonnal volikogu kohti alles 33. Kokku on Tallinna volikogus kohti 79.
Nibin-nabin arvestus tekib sellest, et pikka aega on pakutud, et ka EKRE hoiaks võimupöörde ajal ja järel pigem Keskerakonna poole ja neil on volikogu kohti kuus. Koos Keskerakonnaga oleks seega kohti 39 ehk uus koalitsioon saaks volikogus vaid ühe häälega enamuse.
Kui kui EKRE samuti kampa võetaks, oleks uuel võimuliidul märksa turvalisemad 46 kohta.
EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas ütles ERR-ile, et nemad ei ütle ära kellelegi, kes ettepanekuga tuleb. “Aga see on sotside otsustada. Ma saan aru, et sotsidel on oma valijatele üsna keeruline selgeks teha liitu meiega. Aga meie pidurid ei ole. Leiaksime ka sotsidega ühised punktid,” lausus Kallas, kelle sõnul võib probleemkohaks osutuda rohepöördega seonduv, sealhulgas plaanitavad ümberkorraldused kesklinna tänavatel ja liikluses.
Ossinovski ütles jaanuari alguses, et sotsiaaldemokraadid EKRE-ga Tallinnas koostööd ei tee.
Kallase sõnul saaks võimalikul uuel võimuliidul ilma EKRE-ta volikogus keeruline olema.
“Ilma meieta kipub ikka väga napiks minema. Väga õrn enamus. Ma võin kogemuse järgi öelda, et volikogu istungitel on Reformierakonnal kohal laialt öeldes 70 protsenti inimestest, Keskerakonnal aga pea 100 protsenti, nad on väga truud parteisõdurid. Ilma meieta ei mängi see ikkagi vist välja, muidu peaks Keskerakonnast veel mingi viis inimest üle tulema,” lausus Kallas.
Võimaliku liidu kohta Keskerakonnaga ütles Kallas, et võimuliidu jaoks oleks kedagi veel vaja ja teoorias võiks see olla Isamaa. “Aga see on Keskerakonnas kinni,” nentis ta.
“20 aastat võimul tähendab muidugi seda, et kogu linnaaparaat on nende sõdureid täis ja eks eesmärk peakski olema seda muuta, aga eks vaatame, mis läbirääkimised toovad, kui need kunagi algavad,” lisas Kallas.
Ka Hanimägi märkis, et see, et Keskerakond on Tallinnas järjest paarkümmend aastat võimul olnud, et ole poliitilise reaalsusega kuidagi kooskõlas.
“Täna on koalitsioon töövõimeline, aga kas see on ka nii järgmistel kuudel – asjaolud poliitikas võivad väga kiiresti muutuda. Kui tulebki olukord, et tuleb alustada konsultatsioone (uue võimuliidu loomiseks), sis on oluline, et sõlmitaks ka pikemaaegseid kokkuleppeid,” lausus ta.
Tallinna opositsioon on astunud järgmise sammu võimu vahetamise suunas pealinnas, näidates üles ühtsust ja valmisolekut muutusteks. Nende püüdlused võivad muuta poliitilist maastikku ja viia uute visioonide ning ideede elluviimiseni. See samm näitab, et demokraatlikud protsessid töötavad ja opositsioonil on võimalus saavutada edu. See on oluline samm Eesti poliitilise dünaamika ja tulevase suuna kujundamisel ning võib tuua kaasa positiivseid muutusi Tallinna linna arengus.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus