Tallinna kergejõustikuhall avas pärast põhjalikku uuenduskuuri uksed | Kergejõustik

Tallinna kergejõustikuhall on taas avatud pärast põhjalikku renoveerimist, pakkudes spordisõpradele ja atleetidele tipptasemel rajatisi ja võimalusi treenimiseks. See kaasaegne spordikompleks on varustatud kõige uuema tehnoloogiaga ja on ideaalne koht nii professionaalsetele sportlastele kui ka harrastajatele. Renoveeritud Tallinna kergejõustikuhall on tervitatud kui oluline samm Eesti spordimaastikul, pakkudes mugavust ja tipptasemel tingimusi kõigile spordisõpradele. Tule ja avasta uus ja täiustatud trennikeskus Tallinna kergejõustikuhallis!

Teisipäeval avati pärast põhjalikku renoveerimist Tallinna kergejõustikuhall, kus on oluliselt paranenud tingimused nii treenimiseks kui ka võistluste korraldamiseks mitmetel erinevatel spordialadel.

Varem Tallinna spordihalli nime kandnud spordikeskuse nimi viidi pärast uue ilme ja sisu saamist kooskõlla selle peamise funktsiooniga – nüüd kannab kompleks Tallinna kergejõustikuhalli nime.

Avamisel osalesid teiste seas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, abilinnapea Tiit Terik, Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa, olümpiavõitjad Erki Nool ja Gert Kanter ning kõrgushüppe maailmameister Jaroslava Mahutšihh.

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on kergejõustikuhalli uuendamine konkurentsitult suurim investeering, mis on Tallinnas viimastel aastatel sportimistingimuste parandamiseks tehtud. “See on oluline verstapost ka 2025. aastat silmas pidades, kui Tallinn kannab Euroopa spordipealinna tiitlit. Kompleks on olnud koduhalliks mitmetele meie kergejõustikutippudele ja siin on võõrustatud erinevaid suurvõistlusi. Kaasaegsed ja kvaliteetsed treeningtingimused moodustavad vundamendi meie tulevastele olümpiastardiks valmistuvatele sportlastele, seetõttu oli hädavajalik halli renoveerimine,” lausus linnapea.

Tallinna spordihalli direktor Jüri Dorbek rääkis, et 1996. aastal valminud hoone on läbi aastate olnud kasutajate hulgas väga populaarne. “Vana hoone suurimateks murekohtadeks olid soojapidavus, täielikult amortiseerunud rajakate ja valgustus. Spordihalli renoveerimistööde ja juurdeehituse käigus muutus hoone energiasäästlikumaks, lisandus uut treeningpinda ja paranes funktsionaalsus. Halli ruumiprogramm on täielikult ümber kujundatud. Näiteks peasissepääs on nüüd Herne tänava poolses otsas, kuhu see oli ka algselt planeeritud,” selgitas Dorbek.

Renoveeritud kergejõustikuhallis on prioriteediks kergejõustiku harrastamine, alates tipptasemel saavutussportlastest kuni harrastus- ja tervisesportlasteni välja. Uues hoones on jätkuvalt 200 meetri pikkune tartaankattega nelja rajaga jooksuovaal, sise-heiteala kettaheitjatele ja odaviskajatele, eraldi treeningala kõige pisemate kergejõustiku treening-gruppidele, jõusaal ja pealtvaatajate tribüünialad, mis võistluste välisel ajal on kasutatavad treeningpaikadena.

Lisaks kergejõustikule on võimalik korraldada võistlusi judos, maadluses, karates, vehklemises, laskmises, tõstmises ja teistel spordialadel. Kergejõustiklaste kõrval saavad halli kasutada ka korvpallurid, võrkpallurid ja paljude teiste spordialade esindajad üldfüüsiliste treeningute läbiviimiseks.

Hoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse projekteeris AS Resand. Ehituse peatöövõtjaks oli Nordlin Ehitus OÜ. Renoveerimistööde kogumaksumuseks kujunes 14 miljonit eurot.

Kokkuvõttes võime öelda, et Tallinna kergejõustikuhall on pärast põhjalikku uuenduskuuri taas avatud ja valmis võõrustama nii kohalikke kui rahvusvahelisi spordisündmusi. Uuendatud rajad ja ruumid pakuvad sportlastele paremaid treeningtingimusi ning kindlasti on see ka suureks rõõmuks spordisõpradele üle Eesti. Uuenduskuuri tulemusena on Tallinna kergejõustikuhall saanud värskema ilme ja kaasaegsemad võimalused, mis kindlasti tõmbavad ligi rohkem harrastajaid ja publikut. See on oluline samm kohaliku spordielu arengus ning annab hea tõuke Eesti kergejõustiku tulevikule.