Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist | Eesti

Tere tulemast Tallinna! Linna ühistransport saab peatselt täiendust, kuna Tallinna linnavalitsus on otsustanud osta 40 uut trollibussi. Lisaks sellele kaalutakse ka mõne kunagise trolliliini taasavamist, mis tooks olulist kergendust linna liikuvusele. See samm näitab linnavalitsuse pühendumust keskkonnasõbraliku ja efektiivse ühistranspordi arendamisele. Kui soovite nautida mugavat ja muretut liikumist läbi meie kauni pealinna, siis olete õiges kohas!

Veel sajandivahetusel oli Tallinnas üheksa trolliliini, millest praeguseks on alles jäänud neli. Neli aastat tagasi kirjutas ERR, et Tallinnal on pigem plaan järk-järgult trollidest loobuda, sest uusi trolle osta ei kavatseta.

Nüüd on linna plaanid aga muutunud, sest kalkulatsioonid näitasid, et heitmevabale ühistranspordile üleminek (tähtajaga 2035) tuleks märksa odavam, kui trollid jääksid alles ning neid ei peaks asendama elektribussidega.

Tallinna linnavalitsus otsustas kolmapäeval, et linnale kuuluv Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) peab ostma 40 uut akutrolli ning rekonstrueerida tuleb ka trollide võrgutaristu. Plaanide järgi tuleb soetada 22 pikka ehk 18-meetrist ning 18 tavalist ehk 12-meetrist trolli. Esimesed uued trollid võiksid heal juhul saabuda Tallinna juba järgmise aasta lõpus või ülejärgmise aasta alguses, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

Kui palju 40 uut trolli maksma lähevad, ei saa kindla peale öelda, lausus Svet. “Turu-uuringud näitavad, et umbes 650 000 eurot võiks maksta üks normaalses suuruses akutroll ja umbes 800 000 eurot 18-meetrine troll. Kui palju need hinnad päriselt peavad – seda me näeme hangete põhjal,” lausus ta.

Selle prognoosi järgi läheb 40 trolli soetamine maksma ligikaudu 30 miljonit eurot. Hinda võib ajada üles ka tootjate väike arv Euroopas, nentis Svet. Uued trollid peaksid Tallinna jõudma järgmise kolme kuni viie aasta jooksul ning sama ajaga loodetakse korda teha ka kontaktvõrk.

Trolliliinide sulgemisega alustati 2000. aastal, kui käigust võeti Vabaduse väljaku ja Väike-Õismäe vahet käinud liin nr 8. Aastal 2012 suleti liin nr 2 (Estonia-Mustamäe), aastal 2016 liinid nr 6 ja 7 (vastavalt Kaubamaja-Väike-Õismäe ja Balti jaam-Väike-Õismäe) ning aastal 2017 liin nr 9 (Mustamäe-Kopli). Liine hakkasid teenindama bussid.

Viimati ostis Tallinn uusi trolle kümmekond aastat tagasi, ütles Svet. Trollipargi keskmine vanus aga hakkab lähenema juba 20 aastale. Kokku on trolle TLT-l praegu 45. Sveti sõnul on osa trolle nii vanad, et need võidakse juba enne uute trollide saabumist bussidega asendada.

“Fakt on see, et meie trollid on juba nii vanad, et meil on vaja hakata neid uuendama sisuliselt kohe. Nii et ma isegi ei välista seda, et nende uute akutrollide ootuses mõnel liinil me peame kohati vahetama trolli busside vastu, selleks et liiniteenuse tase ei langeks. Me oleme selleks valmis ja kui seda on vaja ajutiselt teha, siis me seda ka teeme,” lausus ta.

Troll mahub rohkem inimesi ja läheb vähem raha

Tallinna eelmine plaan oli aastaks 2035 asendada diisel- ja gaasibussid trammide ja elektribussidega. Tramme igale poole käima panna ei saa ja kui peaks ülejäänud suunad katma elektribussidega, tähendaks see vähemalt 300 elektribussi ostmist. Sveti sõnul jõuti arusaamisele, et trollidest loobumine oleks rumalus.

“Elektribusside puhul on meil paar kitsendust. Et pidada elektribusside parki, on vaja laadimisvõimsust lõppjaamades. Me oleme teinud analüüsi, kui palju meil olemas on praegu võimsust ja kui palju annaks liita juurde Ilma, et me peaks tegema mitme miljoni suuruseid investeeringuid elektrivõrku. Need arvutused näitavad, et praeguste võimsuste juures me saaksime pidada umbes 60 elektribussi. Kui me tahame rohkem, siis meil on vaja hakata väga-väga palju raha matma liitumistasudesse. Ja et suurendada elektribusside parki 30 bussi pealt, mis meil hakkab lähiajal olema, näiteks 300 peale, see on hiiglaslik investeering, millest väga suur suur osa läheb elektritaristusse, rääkimata veeremist,” rääkis Svet.

Teine põhjus on mahutavus: uutesse akutrollidesse mahub rohkem inimesi kui elektribussidesse – seega on trolle vaja vähem osta. Kolmandaks peavad trollid kauem vastu. “Elektribuss kulub oluliselt kiiremini,” nentis Svet.

Kõik need põhjused tähendavad, et linn otsustas, et trollivõrk rekonstrueeritakse mõeldakse laiendamise peale.

“Olukorras, kus meil on juba olemas trollitaristu, kogemus trollide ülalpidamisest, hooldamisest kirjutada see kõik korstnasse, siis visata see prügikasti oleks lihtsalt raiskamine. Meil on trollitaristu, me eeldame, et see taristu teenib meid kümneid aastaid. Kui seda õigesti hooldada, kuni 50 aastat,” lausus Svet.

Seega peaks Tallinna ühistransport kümmekonna aasta pärast koosnema teljest tramm-elektribuss-troll.

“Praegune arusaam on see, et Tallinnas on tulevikus kindlasti trammid ühistranspordi selgroog ja seda selgroogu me järk-järgult arendame. Meil kindlasti on tulevikus elektribussid ja nende hulk järk-järgult kasvab. Ja nende kõrval me osaliselt taastame ja võib-olla isegi laiendame trollide võrgustikku,” lausus Svet.

Kontaktvõrk kesklinnas kaob aastate jooksul

Plaan on renoveerida kontaktvõrgud Mustamäe teel, Sõpruse puiesteel ja Akadeemia teel, kuid kesklinnas õhuliinid likvideeritakse.

“Umbes alates Kristiine keskusest ida poole me tulevikus kontaktvõrku ei vaja. Me ei hakka seda esimeses järjekorras välja lõikama, sest milleks visata prügikasti seda, mis töötab, aga me ei hakka sellesse investeerima – näiteks kui tulevikus läheb rekonstrueerimisele Tulika tänav, kus praegu sõidab troll, siis kontaktvõrku seal peale rekonstrueerimist vaja ei ole. Umbes 10 aasta pärast, ma arvan, meil need kontaktvõrgud vaikselt hakkavad maha minema” lausus Svet.

Samas ei nõustu abilinnapea nendega, kes väidavad, et trolli kontaktliinid on visuaalne reostus.

Nendel lõikudel, kus õhuliinid puuduvad, sõidab troll akutoitel. Trolli laetakse kontaktliinidest ning ilma laadimata suudab troll sõita 60 kilomeetrit, ütles Svet.

“Ma tean, et inimesed seda toovad välja, aga mina arvan, et see argument on pigem emotsionaalne. Kui need kaks musta traati seal õhus tagavad selle, et sul tänaval sõidab heitmevaba ühistransport, mis veab väga palju inimesi, siis mina väidan, et see annab sellele ruumile rohkem juurde,” lausus ta.

Tulevikus annavad akudel sõitvad trollid võimaluse trollide marsruute laiendada ka piirkondadesse, kuhu need praegu kontaktvõrgu puudumisel sõita ei saa. Praegu konkreetseid plaane uutel suundadel liine avada ei ole.

“Esmalt me rekonstrueeriks olemasolevaid liine, järgmisena hakkame kaaluma, kas need liinid, mis kunagi on olnud, kas on mõtet neid uuesti käima panna. Omal ajal kontaktvõrgu mahavõtmine oli minu meelest viga, sest kui see oleks meil täna olemas, oleks oluliselt lihtsam seda rekonstrueerida. Meil on olemas nägemus, kuidas me saaksime olemasoleva võrguga teoreetiliselt taastada trolli number 9 trajektoori, mis kunagi sõitis mööda Sõle tänavat, ilma et me lisaks Sõle tänavale uusi kontaktliine. Mina kindlasti arvan, et Paldiski maanteele võiks kunagi troll tagasi tulla. Küsimus on lihtsalt selles, et millal parasjagu linnal tekib vajalik ressurss, et see kontaktvõrk nullist taastada” rääkis Svet.

Ainuke suund, mis on praegu trammi või trollita, on Ida-Tallinn ehk Lasnamäe (välja arvatud osa Vana-Lasnamäest) ja Pirita. Sveti sõnul Lasnamäe puhul probleemiks see, kuidas elektritranspordi jaoks vajalik taristu ühendada kesklinnaga.

“Küsimus ei ole selles, kas Laagna teel on võimalik panna elektritransport sõitma, küsimus on selles, kuidas Laagna tee ja näiteks Viru keskuse vahel seda (liini) elektrifitseerida. Me praegu oleme selle peale mõtlemas, me praegu oleme neid arvutusi tegemas ja ma usun, et kui me hakkame rääkima meie liikuvuskava rakenduskava vastuvõtmisest selle aasta teises pooles, võib-olla selleks ajaks on meil juba esimesed konkreetsed plaanid ka olemas,” lausus ta.

Trammi puhul eelistaks Tallinn Laagna teele marsruuti Kadriorust tulevase Tallinna haiglani ja sealt edasi linna piirini, ütles Svet.

Akutrollide ostmiseks ja trollivõrgustiku rekonstrueerimise projekteerimiseks taotleb linnavalitsus raha Tallinna linna 2024. aasta esimesest lisaeelarvest. Tallinnal on plaan ka praegu Paldiski maanteel asuv trollidepoo kolida Kadaka puiesteele TLT peajaama.

Sel aastal peaksid Tallinnas liiklusesse jõudma ka esimesed uued trammid ja elektribussid. Trammid valmivad Poolas Pesa tehases ning neid tellis TLT 23, millest umbes pool jõuab Eestisse tänavu ja teine pool järgmisel aastal.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Tallinn on teinud olulise sammu ühistranspordi arendamisel, ostes 40 uut trollibussi ning kaaludes mõne varem kaotatud trolliliini taasavamist. Uute trollide lisamine parandab linnas liikumise mugavust ja keskkonnasõbralikkust ning võimaldab laiendada ühistranspordi võimalusi linna erinevates piirkondades. Samuti võib kaotatud trolliliinide taasavamine aidata parandada ühistranspordi kättesaadavust ja tõhusust. See on oluline samm linna jätkusuutlikuma tuleviku suunas ning tõestab Tallinna pühendumust arendada kaasaegset ja efektiivset ühistranspordisüsteemi.