Tallinn loodab sügisel hakata ehitama Kristiine kergliiklustunneleid | Eesti

2288349ha941t24

Tallinnis plaanitakse sügisel alustada Kristiine kergliiklustunnelite ehitust, mis saavad olema oluliseks täienduseks linna infrastruktuurile. Need tunnelid pakuvad võimalust turvaliseks liikumiseks jalgratturitel ja jalakäijatel ning aitavad vähendada liiklusummikuid ning saastet linnas. Kristiine kergliiklustunnelid on tähtis samm linna arengus ning näitavad linnajuhtide pühendumust parema ja jätkusuutlikuma keskkonna loomiseks kohalikele elanikele ja külastajatele.

Kui riik eraldab Euroopa Liidu raha, saab alustada ka uue ühistranspordipeatuse projekteerimist, mis tuleks Kristiine keskuse ette suunaga kesklinnast eemale. Pikas vaates jätkuvad koostöös riigiga arutelud, kuidas muuhulgas tuua rongipeatus ristmikule lähemale.

Tallinn jätkab lähiaastatel Tallinna ühe olulisema liiklussõlme, Kristiine ristmiku arendamise ja välja ehitamisega. Esimese etapina plaanib linna kevadel välja kuulutada ehitushanke, et rajada Endla viadukti alla mõlemale poole teed jalakäijate ja ratturite jaoks raudteealused läbipääsud.

Projektid kergliiklustunnelite rajamiseks on valmis. Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Toomas Haidak ütles, et ühe tunneli maksumus on kaks kuni kolm miljonit eurot. Kokku maksavad kaks tunnelit seega ligi viis miljonit eurot.

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ütles, et enne rattatunnelite ehitushanke välja kuulutamist ootab linn, kas kliimaministeerium eraldab Kristiine sõlmpunkti arendamiseks Euroopa Liidu vahendeid.

Tallinn on nimelt esitanud kliimaministeeriumile taotluse kasutada nii kergliiklustunnelite rajamiseks kui ka täiendava ühistranspordipeatuse rajamiseks Euroopa Liidu vahendeid, mida saab kasutada säästva liikuvuse arendamiseks.

Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu sõnul on Tallinnale ja Tartule mõlemale võrdselt ette nähtud kaheksa miljonit eurot. Sellega saab rahastada näiteks ühistranspordikeskuse loomist, mis hõlmab mitmeliigilisi ümberistumisi ja transpordiliikide koondumist ühte kohta.

“Loodame, et aprillis või kuskil kevade keskpaigas tuleb lõplik otsus,” ütles Svet.

Tegu on ministri määruse alusel jagatava toetusega. 70 protsenti rahastusest tuleks Euroopa Liidult, 30 protsenti aga linnalt.

Ministeerium langetab rahastamise otsuse kevade keskel

Sander Salmu ütles, see, kuivõrd tõenäoline on, et riik eraldab Tallinnale vajaliku raha, on veel lahtine, sest projektide hindamised on veel käsil.

“Tallinna projektide hindamine on veel ees. Sellest sõltub ka projekti vastavus nõuetele,” lausus ta.

Salmu lausus, et projektide hindamiseks on praegu moodustatud meeskond, kuhu kuuluvad näiteks ka liikuvuseksperdid ja ligipääsetavuse eksperdid.

2288349ha941t24

Vladimir Svet ütles, et kui kõik läheb hästi ja ehitushange kuulutatakse kevadel välja, saab tunnelite ehitamisega loodetavasti peale hakata juba sügisel. Liiklust kergliiklustunnelite ehitamine Sveti sõnul üleliia mõjutada ei tohiks.

“Sel aastal algab ka Paldiski maantee kergliiklustunneli ehitamine. Seal me leidsime lahenduse, mis regulaarset linnaliiklust põhimõtteliselt ei mõjuta. Ka rongiliiklust mõjutab see minimaalselt. Endla viaduktiga püüame me teha samamoodi,” lausus Svet.

Loe rohkem:  Reformierakond käivitas eurovalimiste siseprotseduurid | Eesti

Abilinnapea rääkis, et kui riik Euroopa Liidu raha ei eralda, siis on linnal piisavalt vahendeid, et vähemalt üks kergliiklustunnel ise rajada.

“Kui ministeerium otsustab, et ei toeta, siis me oleme küsimuse ees, kuidas üldse Kristiine ristmikuga edasi minna. Mina aga lähtun sellest, et me ehitame tunnelid ühel või teisel moel valmis. Ehituslikult oleks lihtsam ja oleks odavam ehitada kaks tunnelit korraga, sest see eeldab üpris spetsiifilisi oskusi ja tehnikat,” lausus Svet.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Toomas Haidak selgitas, et kergliiklustunnelid tuleks mõlemale poole autoteed.

“Kõige lihtsam paralleel, kuidas seda ette kujutada on see, mida Tartus tehti Riia tänava raudteeviadukti juures. Ehk siis olemasolevast avast eemal on eraldi läbipääsud, mis on ka piisavalt suured ja arhitektuuriliselt atraktiivsed, et ei mõjuks klaustrofoobse tunnelina, vaid oleks normaalsed liikumisteed nii kõndimiseks kui jalgrattaga liikumiseks,” selgitas ta.

Linn plaanib Euroopa rahaga rajada täiendava ühistranspordipeatuse

Lisaks rattatunnelitele taotleb Tallinn samast Euroopa Liidu toetusmeetmest raha ka selleks, et ehitada Kristiine keskuse ette linnast väljuval suunal täiendav ühistranspordipeatus, mis oleks ühendatud nii kõnni- kui kergliiklusteega. Niiviisi paikneksid ühistranspordipeatused teineteisele lähemal ning inimesed saaksid hõlpsamini ümber istuda.

“Praegu on Kristiine keskuse eest ühistranspordipeatus vaid ühes suunas linna poole. Linnast väljuval suunal on peatus Koskla tänaval ja Circle K tankla juures. Otseselt Kristiine keskuse ees teisel pool teed peatust ei ole. Ka raudteepeatusele on halb ligipääs. Selle mõte ongi tuua Kristiine keskuse ette ka linnast väljuval suunal peatus ja teha parem ligipääs raudteepeatusele ning kõik need omavahel kergliiklusteedega ära ühendada, et kogu see ümberistumine ühistranspordiliikidelt muutuks loogilisemaks ja mugavamaks,” ütles Haidak.

2288352hc678t24

Kui kergliiklustunnelite projektid on valmis, siis ühistranspordipeatuse rajamisega linn niivõrd kaugel ei ole. Kui riik peaks Euroopa Liidu vahendid heaks kiitma, siis saab Sveti sõnul alles käivitada projekteerimise.

“Meil on kaks põhimõttelist lahendust olemas, lõplik lahendus selgub projekteerimise käigus,” ütles Svet.

Toomas Haidak ütles, et linna hinnangul peaks nii tunnelite kui ka ühistranspordipeatuse rajamine kokku maksma alla kümne miljoni euro.

Abilinnapea lausus, et ühistranspordipeatuse loomine eeldab mingil määral ka Endla tänava ümber tegemist, et jalakäijatel oleks mugavam liigelda.

Loe rohkem:  Pildid: Kuressaare ametikoolis valmis naistepäevaks 60 torti | Eesti

Plaan on tuua pikas vaates rongipeatus Kristiine ristmikule lähemale

Abilinnapea Svet rääkis, et pikemas perspektiivis käivad arutelud ka selle üle, kuidas tuua Kristiine ristmikule lähemale rongipeatus ning kuidas ühendada sõlmpunkt plaanitava Liivalaia trammiliiniga. Lõppkokkuvõttes peaks tekkima suur ühistranspordikeskus, kus saaks ümber istuda nii bussile, trollile, rongile, trammile kui ka maakonnaliinidele.

ERR on varasemalt kirjutanud, kuidas Kristiine sõlmes rongi- ja linnatranspordi sidumine suurendaks oluliselt ka reisijate arvu raudteel.

Svet rääkis, et pika plaani arendused Kristiine ristmikul maksaksid mitukümmend miljonit eurot ning neid ei ole praegu ette nähtud ei linnaeelarve strateegias ega ka kuskil riiklikes finantseerimiskavades. Ta lausus, et Kristiine ühistranspordisõlme terviklikum väljaehitamine jääb järgmisesse Euroopa Liidu eelarveperioodi.

“Lisaks tavalistele ümberehitustele oleks selle raames vaja lahendada kaks ehitustehniliselt äärmiselt keerulist ülesannet. Ühelt poolt oleks vaja tõsta rongipeatus Kristiine ristmikule lähemale, võib-olla koguni viadukti peale. See eeldaks ehk kogu viadukti laiendamist. Teine ülesanne on see, et meil oleks vaja viia tramm viaduktist läbi, mis tähendab, et kas viadukt tuleb ehitada kõrgemale või tuleb rajada trammitee madalamale,” selgitas Svet.

Svet lausus, et keskustelud kliimaministeeriumiga Kristiine ümberistumiskeskuse ehitamiseks on juba alanud. Ka kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu ütles, et on sel teemal Svetiga mõtteid vahetanud.

“Tallinna nägemus oli see, et kokku kutsuda kõrgemal tasemel töögrupp, panna kokku abilinnapea või linnapea juhtimisel ja ka ministeeriumide poolt asekantslerite tasemel ja hakata seda jupp-jupi haaval ellu viima,” ütles Salmu.

Salmu selgitas, et esimene peaks valmis saama projekti, kuidas sõlmpunkt üldiselt võiks välja näha.

“Seal ei ole mitte raudtee liigutamise küsimus, vaid ka kaubanduskeskus, kel on omad huvid. Seal on ka Tallinna huvid, kuidas nad näevad trammiteede arengut. Neid küsimusi on palju, aga kuskilt otsast tuleb hakata minema,” lausus Salmu.

Salmu ütles, et Kristiine sõlmpunkt on riigi poolt vaadatuna Eesti üks potentsiaalikamaid kohti, kus annaks ühistranspordi kasutamist soodustada.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Tallinnas plaanitavad Kristiine kergliiklustunnelid on oluline samm linna infrastruktuuri arendamisel. Need tunnelid loovad ohutumad ning mugavamad tingimused nii jalakäijatele kui ka jalgratturitele liiklemiseks. Loodetavasti saavad need projektid sügisel edukalt alguse ning aitavad kaasa Tallinna jätkuvale arengule kui ka elanike heaolu edendamisele. Täiendavalt on oluline rõhutada, et sellised ettevõtmised on olulised sammud jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku transpordi edendamisel Eestis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga