Taastuvenergia salvestamine tuulevaiksele päevale veel leevendust ei paku | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Eesti on tuntud oma kauni looduse ja innovaatilise tehnoloogia poolest ning üks olulistest teemadest meie riigis on taastuvenergia. Hiljuti on tekkinud mureküsimus selle kohta, kuidas salvestada taastuvenergiat tuulevaiksel päeval, kui tuuleenergia ei paku piisavalt leevendust. See teema on pannud paljud mõtlema, kuidas paremini kasutada taastuvenergiat ja kuidas saada üle tuulevaiksest päevast ilma suurema majandusliku kahjuta. Täna uurimegi lähemalt, milliseid lahendusi võiks leida sellele olulisele probleemile Eesti majanduse kontekstis.

Eesti on võtnud endale eesmärgi toota 2030. aastaks taastuvatest allikatest elektrit vähemalt sama palju, kui aasta jooksul riigis tarbitakse.

Kuna aga tuul ei pruugi alati puhuda ja päike paista, siis arendatakse välja ka taastuvenergia salvestamise võimekust. Akusalvestid tasakaalustavad elektrihindade kõikumisi ning toetavad elektrisüsteemi stabiilsust.

Kliimaministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ütles, et Eleringi võrguga on praegu liitumisel 566 megavatti puhassalvestust ja 244 megavatti väikesalvestust. Kokku on väljaehitamisel 810 megavatti salvestatavat võimsust.

“Sellist salvestust, mis juba oleks võrgus väikeses mahus kindlasti on, aga mitte suures mahus. On sellist, mis on näiteks päikeseparkide juures või väikestel tarbijatel enda tarbeks,” lausus Lehtmets.

Lehtmets ütles, et Tallinna Tehnikaülikooli analüüsi esmaste tulemuste järgi on 2030. aastal optimaalne salvestuste maht Eestis 250-500 megavatti, eeldusel, et riiklik elektritarbimine on 10 gigavatt-tundi.

“See on selline maht, mille puhul me hindame, et salvestid ei hakka üksteise turgu ära sööma, ei vaja toetamist ja saavad tulla turu vastu. Kui see maht on suurem, siis tarbija vaatest on see kasulik, aitab hindasid alla tuua, aga salvestite omanikel endal ei pruugi olla turul kohta. Seetõttu ongi see optimaalne,” ütles Lehtmets.

Lehtmets lausus, et kuna Eleringi liitumisprotsessis on praegu suurem maht salvestatavat võimsust, siis peaks ka optimaalne maht 2030. aastaks täis tulema. Kui taastuvelektri osakaal märgatavalt kasvab või kasvab kiiremini tarbimine, näiteks tuleb meile rohkem energiamahukat tööstust, on ka salvestamise optimaalne maht tema sõnul suurem.

Akusalvestite rajamine on väga kallis

Eesti Energia paigaldab järgmise aasta alguseks esimese suursalvesti, mille võimsus on 26,5 megavatti ja 53,1 megavatt-tundi ning koguinvesteering 19,6 miljonit eurot.

Tuumaenergiat edendava Fermi Energia nõukogu esimees Sandor Liive arvutas sotsiaalmeedias, et 20 miljonit eurot maksma mineva Auvere salvestiga saaks ühel talvepäeval, kus elektrit kulub 32 GWh, elektriga katta umbes kaks minutit Eesti päevatarbimisest. Kui tahta katta tunni, siis peaks ühekordne investeering olema juba 500 miljoni euro suurune, päeva jaoks oleks vaja aga 12 miljardit eurot.

Liive lausus, et tegi arvutuse eeskätt seetõttu, et aina enam on neid, kes väidavad, et tuulevaiksel päeval saab elektrivajaduse katta justnimelt akusalvestitega.

“Ma loodan, et Eesti avalikkus ei lase end lollitada enam sellega, et meil salvestus lahendab ära pikaajalise elektri puudujäägi. Ainus, mis lahendab elektri puudujäägi on ikkagi elektri tootmisvõimsused. Salvestus aitab meil lühiajaliselt väikeses mahus elektri tippe siluda, sagedust hoida, aga selleks, et meil oleks pidevalt olemas elekter, on meil vaja elektri tootmisvõimsusi,” ütles Liive.

Akusalvestitest on praegu veel kasu vaid tundideks. Talvel võib olla aga päevi, kui mitte nädalaid, kus tuul ei puhu või päike ei paista. Ühtlasi võivad rikke tõttu või Venemaa kaasabil rivist välja minna Eestit välismaailmaga ühendavad elektriühendused. 26. jaanuaril tuvastati näiteks rike Eestit ja Soomet ühendavas Estlink 2 merekaablis, mistõttu erines Soomes ja Eestis elektrihind kohati koguni seitse korda.

Ka Lehtmets lausus, et salvestise eesmärk ei ole asendada elektritootmist, vaid pigem vähendada elektrihinna kõikumist, mida tuule- ja päikeseenergia kui juhitamatu taastuvenergia võib tekitada.

Suvel on mitmeid tuulerohkeid ja päikesepaistelisi päevi, mil energia on pea tasuta. Ettevõtjad saavad odavat energiat salvestada ning selle turule maha müüa siis, kui elektrienergia hinnad on väga kõrged. Nii näiteks oli elektri hind eelmisel aastal ka kohati ligi 4000 eurot megavatt-tunni eest. Odava elektrienergia salvestamine aitab ka elektrihinda turul tõsta. Salvestatud elektrienergia müümine siis, kui hind on kallis, aitab aga tipuhinda alla tuua ehk tippe siluda.

Lehtmets kliimaministeeriumist sõnas samuti, et Eestisse on juurde vaja ka juhitavaid tootmisvõimsusi ehk võimsusi, mida saab vajadusel kiirelt võrku lisada või välja lülitada.

Juhitavad tootmisvõimsused on näiteks (bio)gaasijaamad, tuumajaam või põlevkivil põhinevad elektrijaamad. Vähemalt kuni 2026. aastani tulebki juhitav võimsus eeskätt põlevkiviplokkidest.

Paldiskisse plaanitav vesisalvesti ootab riigi tuge juurde

Novembris teatas Harjumaale Euroopa võimsaima akupargi rajamisest Evecon ühes Prantsuse firmaga Corsica Sole. Ettevõtted rajavad kaks akuparki, mille koguvõimsus on 200 megavatti ja 400 megavatt-tundi. Eveconi tegevjuhi Karl Kulli on investeeringu suuruseks öelnud mõnisada miljonit eurot.

Paldiskisse plaanib vesisalvesti rajada ka osaühing Energiasalv. Vesisalvesti võimsus oleks 500 megavatti. Salvestusmaht oleks Energiasalve äriarenduse juhi Mario Vee sõnutsi alguses 6 GWh, hiljem saaks seda kasvatada kuni 15 GWh ning see maksaks kõik kuni 1,4 miljardit eurot.

Vee ütles, et vajalikud ehitusload on praegu olemas ning käivad läbirääkimised finantsinstitutsioonide ja investoritega. Vesisalvesti eluiga oleks aga 80 aastat, tasuvusaeg aga 15-20 aastat.

“Kuna finantsinstitutsioonid ja investorid, vaadates mudeleid, näevad, et Eesti rahvale on sellest jaamast isegi rohkem kasu kui omanikule, siis neil tekib küsimus, et kas riik peaks ka mingit pidi õla alla panema,” lausus Vee.

Vee sõnul on riigi võimalik panus plaani järgi selge järgmise aasta alguseks, kiiresti tegutsedes annaks kaasata kaasrahastust ka Euroopast, ning järgmise aasta esimeses kvartalis saakski ehitamisega alustada.

Akusalvestite tehnoloogia on viimastel aastatel kiiresti arenenud

Eesti Energia juhatuse liikme Kristjan Kuhi sõnul on ettevõttel lisaks 26,5 megavatisele salvestile kaalumisel teisigi projekte. Eeskätt töötatakse lühiaegse, aga mitte pikaaegse salvestusega.

Nii näiteks kaalutakse Paldiski Energiasalve projektist pea poole väiksemat, umbes 225 megavatist pumphüdroelektrijaama.

“Seda me jätkuvalt analüüsime ja vaatame, kas see majanduslikult tasub ära. Täna me näeme selgelt, et lühiaegsed liitiumsalvestid on äriliselt tasuvad ja neid on mõistlik teha. Pumphüdro on meie asukohas piiri peal ja me uurime seda, et kui mõistlik selle projektiga edasi liikuda on,” lausus Kuhi.

Kuhi ütles, et elektrienergia salvestite hinnad üldiselt on viimastel aastatel märgatavalt odavnenud ning sellise salvestusmahuga akusid nagu täna ei oleks veel kolm või viis aastat tagasi saanud rajada. Toona oleks need Kuhi hinnangul eeldanud riigipoolset toetust, suuri hinnaerinevusi võrgus või väga kalleid süsteemiteenuseid.

“Eelmise aasta jooksul nägime suurte salvestite puhul kohati kuni isegi 40 protsendilist hinnalangust. Kõik akutootjad kinnitavad, et aasta-aastalt nad näevad, et see hind läheb veel alla. Ma arvan, et liitiumakud on täna väga õiges kohas ja suured akud on turutingimustel täiesti kasutatavad, toetusi eraldi ei vaja,” lausus ta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et taastuvenergia salvestamine tuulevaiksele päevale veel leevendust ei paku, kuid see ei tähenda, et taastuvenergia arendamine peaks seisma jääma. Pigem peaksime jätkuvalt investeerima taastuvenergia tehnoloogiatesse ja otsima uusi lahendusi, mis võimaldaksid tulevikus ka tuulevaikseid päevi paremini katta. Samuti on oluline arendada paralleelselt ka teisi taastuvenergia allikaid, et tagada jätkusuutlik energia tootmine ja tarbimine. Näeme, et olukord areneb pidevalt ning loodame tulevikus leida efektiivseid lahendusi taastuvenergia salvestamiseks ka tuulevaiksetel päevadel.