Taani kehtestab naistele kohustusliku ajateenistuse | Välismaa

Täna Eesti uudistes: Taani on otsustanud kehtestada naistele kohustusliku ajateenistuse, muutes selle esimeseks Põhjamaade riigiks, mis võtab sellise sammu soolise võrdõiguslikkuse suunas. See otsus on tekitanud elavat arutelu nii Taanis kui ka välismaal, kuna see on suur muudatus traditsioonilises sõjaväeteenistuses. Ajateenistus on pikka aega olnud valdavalt meeste kohustus, kuid see samm näitab progressi ja võrdõiguslikkust sõjaväe sektoris. Kuidas see mõjutab naiste rolli sõjaväes ja ühiskonnas laiemalt?

Taani valitsus soovib suurendada ajateenistust läbivate noorte arvu ning pikendada ajateenistuse kestvust neljalt kuult 11 kuule. Ühtlasi laieneb ajateenistus esmakordselt ka naistele, teatas Taani peaminister Mette Frederksen kolmapäeval.

“Me ei taasrelvastu seetõttu, et tahaksime sõda. Me taasrelvastume, sest me tahame seda vältida,” ütles Frederiksen pressikonverentsil. Ta lisas, et valitsus tahab saavutada täielikku võrdsust sugude vahel.

Ametlike andmete järgi on Taani sõjaväes 9000 kutselist sõdurit ja 4700 ajateenijat, kes läbivad sõjaväelist baasõpet. Valitsus soovib suurendada ajateenijate arvu 300 võrra 5000 inimeseni, kirjutab AP.

Kõik terved üle 18-aastased mehed kutsutakse neli kuud kestvasse Taani ajateenistusse. Seni aga oli vabatahtlikult ajateenistusse asuvate noorte hulk piisav, et Taani vajadusi rahuldada, seega tegelikkuses ei teeni kõik noormehed aega.

2023. aastal oli Taanis kokku 4717 ajateenijat ning vabatahtlikult ajateenistusse asunud naised moodustasid 25,1 protsenti kõikidest ajateenijatest.

Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen ütles, et uuele süsteemile üleminekuks on vaja seadusemuudatust, mis ei juhtu enne 2025. aastat. Uus süsteem hakkab kehtima alles 2026. aastal.

“[Euroopa julgeolekuolukord] on muutunud aina tõsisemaks, ning me peame võtma seda arvesse, kui mõtleme riigikaitse tulevikule. Laiem värbamise alus, mis hõlmab kõiki sugusid, on vajalik,” ütles kaitseminister, lisades, et selline süsteem loob paindlikuma ja kompetentsema riigikaitse.

Valitsuse plaani järgi peaksid ajateenijad tulevikus läbima viie kuu jooksul sõjaväelist baasõpet, millele järgneks kuue kuu pikkune teenistus. Seadusemuudatuse vastuvõtmist Taani parlamendis peetakse tõenäoliseks, sest valitsusel on parlamendis enamus.

Ka Rootsi kehtestas 2017. aastal ajateenistuse nii meestele kui naistele, viidates halvenevale julgeolekuolukorrale Euroopas. Veel 2010. aastal lõpetas Rootsi noormeeste kohustuslikus korras ajateenistusse kutsumise, sest vabatahtlike arv oli piisavalt suur.

Norra laiendas kohustusliku ajateenistuse naistele 2013. aastal.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Taani otsus kehtestada naistele kohustuslik ajateenistus on oluline samm võrdõiguslikkuse suunas. Kuigi see võib tekitada vastuseisu ja arutelusid ühiskonnas, tuleb mõista, et naised peaksid saama võrdsed võimalused ja kohustused riigi kaitsel. Eesti võiks kaaluda sarnaseid muudatusi oma kaitsepoliitikas, et tagada meeste ja naiste võrdsed võimalused panustada riigi julgeolekusse. Kaasates rohkem naisi ajateenistusse, saaksime tugevdada oma riigi kaitsevõimet ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid.