Suri kirjanik ja jalgpalliarendaja Vaapo Vaher | Eesti

Eesti on hiljuti kaotanud ühe oma tuntuma kirjaniku ja jalgpalliarendaja, Vaapo Vaheri. Tema surm on toonud kaasa suure leina nii kirjandus- kui ka spordimaailmas. Vaher oli mitmekülgne talent, kes suutis ühendada oma kirjandusliku ande ja kirgliku armastuse jalgpalli vastu. Tema panus nii eesti kirjandusse kui ka spordi arengusse on märkimisväärne ning tema lahkumine on suur kaotus kogu Eesti ühiskonnale. Tema pärand jääb meile alatiseks meenutama tema erakordset talenti ja pühendumust.

79 aasta vanuselt suri kirjanik, kirjandusuurija, esseist, luuletaja ja jalgpalliarendaja Vaapo Vaher.

“17. märtsi tormisel pühapäevahommikul lahkus siit ilmast mu pühendunud teekaaslane, tugi ja lohutaja halbadel aegadel, elurõõmu ja huumoripall, kirglik kõiges, mida ette võttis, mu ainumas – Vaapo Vaher. Meie ühine tee oli nagu üks väga puhas ja kaunis akord. Oodaku sind Sealpool pikad raamaturiiulid ja tulised jalgpallilahingud,” kirjutas abikaasa Evi Arujärv sotsiaalmeedias.

27. jaanuaril 1945 Tallinnas sündinud Vaher siirdus 1954 Hiiumaale, kus lõpetas Kärdla Keskkooli. Aastatel 1965–1968 õppis ta Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis arhitektuuri. Vaapo Vaher on töötanud laadijana, puusepana, maalrina, teetöölisena, betoneerijana.

1974–1976 Hiiumaa Keskraamatukogus vanembibliograaf. 1976–1978 ajalehe Nõukogude Hiiumaa keelekorrektor. 1979 1982 Õhtulehe korrespondent. 1982–1985 ajakirja Pikker vanemtoimetaja. 1992–1996 ajalehe Eesti Aeg ja 1996 1999 ajakirja Luup kultuuritoimetaja. Edaspidi vabakutseline. Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige.

Vaapo Vaher on avaldanud sadu artikleid, uurimusi, esseid. Luulet koguteostes “Noori autoreid 77”, “Eesti murdeluuleantoloogia” jm, Loomingus, Nooruses, Edasis, Noorte Hääles jm ajakirjanduses. Vaapo

Vaher on kirjutanud lastejutte ja -luulet, filmistsenaariumi “Klaaside taga”, kuuldemänge, laulutekstid Valter Ojakääru operettidele “Maskeraad Ungrus” ja “Winnetou”, hiiumurdelisi laulumänge (helilooja Arved Haug) jm. Vaheri luulet on tõlgitud vene, inglise ja valgevene, esseistikat vene, soome ja saksa keelde.

Vaapo Vaheri mastaapne uurimistöö “Hiiumaa kirjanduse lugu” ilmus aastal 2019. Kaheköiteline suurteos on eesti kirjanduse mahukaim regionaalne käsitlus, samas suurejooneline panus kirjandusloo uurimisse tervikuna.

Teose eest pälvis Vaapo Vaher kõrge tunnustuse – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse valdkonna 2019. aasta peapreemia ning Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi preemia “Kultuuripärl 2019”.

2020. aastal tunnustasid hiidlased Vaapo Vaheri teeneid Hiiu maakonna teenetemärgiga.

Vaapo Vaheril oli Eesti jalgpalli taastamisel ja arendamisel enam kui 30 aasta jooksul hindamatu väärtus.

Vaher avaldas 2010. aastal raamatu “Jalgpall hingede öös”, mis käsitleb põneva nurga alt jalgpalli ja kultuuri seoseid. 

2013. aastal pälvis ta jalgpalliliidu kuldmärgi.

Vaapo Vaher’i surm oli suur kaotus nii kirjandus kui ka jalgpalli maailmas Eestis. Tema panus Eesti kirjandusse ja spordi arengusse oli hindamatu ning tema pärand jääb elama veel pikaks ajaks. Inimesed mäletavad teda kui andekat ja pühendunud kirjanikku ning jalgpalliarendajat, kes pühendas oma elu kahele suurele armastusele. Tema kirjanduslikud teosed ja spordiinnovatsioonid jäävad alatiseks meie südamesse ning tema mälestust jätkatakse austades. Ta oli tõeline Eesti kangelane.