Eestis on viimastel aastatel ilm olnud muutlik ning mitmel pool on sulailm metsatööstuste tööd ajutiselt peatanud. See on pannud piirkondades, kus metsandus on oluline osa majandusest, ettevõtted keerulisse olukorda ning mõjutanud ka kohalikke kogukondi. Kuid kuidas mõjutab sulailm tegelikult meie loodust ning majandust? Kas on võimalik leida lahendusi, mis aitaksid vältida selliseid olukordi tulevikus? Selles artiklis uurime põhjalikumalt, millised on sulailma mõjud Eestis ning millised võivad olla võimalikud lahendused selle probleemi lahendamiseks.
Tänavu varakult saabunud soojakraadid ja sulailm tekitab suuri probleeme metsatööstuses. Mitmel pool on raied peatatud ja tööd pausile pandud, kuna sula ja lagunevate teede tõttu pole võimalik metsa teha ega palke ära vedada.
Kui tavapäraselt on veebruari lõpp ja märtsi algus olnud metsanduses oluline tööaeg, siis praegust olukorda vaatavad metsatööstused suure murega. Metsa ülestöötamismasinad on pandud seisma ning lankidelt vastuvaatavad põhjatud mudamülkad annavad vastuse, miks.
“Praegu on ju nii pehme, et siin normaalsetel tingimustel tööd enam teha ei saa. Ettevõttes ju kõik kulud suurenevad selle pinnase pehmuse tõttu ja me ju lõhume metsa pinna täiesti katki, et kas nende rööbaste metsa tegemine on üldse täna teretulnud. Antud hetkel on meil nüüd kolm tööd tegemata jäänud, ühe andsin just eelmine nädal ära, seda ma üldse vastu ei võtnud,” selgitas Forepla OÜ tegevjuht Margus Võsunurm.
Metsamajandamisega tegelevas Valga Puus tõdetakse, et kui talv nii varakult lõppeb, jääb ka tööde tegemiseks vähem aega, mis kokkuvõttes mõjutab kogu sektorit.
“Märtsis ikkagi suure tõenäosusega see tööde maht, mis nüüd tavapäraselt märtsis peaks tegema, väheneb kindlasti vähemalt poole võrra kui mitte rohkem. Kevadeks kõik niimoodi sulab, kuivab ära, siis hakkab kohe ju linnurahu pihta ehk meil see sundpaus töö tegemiseks venib väga pikaks,” rääkis Valga Puu ressursijuht Jüri Tambets.
Ta lisas, et nemadki on pannud sula tõttu töid pausile. Muret teevad ka teedel kehtestatud massipiirangud.
“Suure tõenäosusega palju teid ikkagi pannakse ka kinni ja meil juba jääb sellepärast seisma, et meil ei lubata masinate ega suurte masinatega väikeste teede peal liikuda,” sõnas Tambets.
Pausile pandud metsatööd mõjutavad otseselt saeveskeid. AS Barruse kasvava metsa ostujuht Kristjan Kund ütles, et tavapäraselt on praegusel ajal kogutud materjali lattu, aga nüüd saadatakse iga päev kaks-kolm kõnet, kus teatatakse, et muutunud ilmastiku tõttu materjali saabumine viibib.
“Kuna praegu on veel see aeg aastas, kui võiks laoseisu kevadeks kasvatada, siis see hakkab nüüd natuke keeruliseks muutuma, kuna teed on kinni, raied on peatatud ja varsti ka linnurahu on tulemas. See esitab väljakutseid, et saada vajalik laoseis kokku,” rääkis ta.
Metsandusettevõtted ei välista, et liiga varakult saabunud sula võib mõjutada ka palgi hinda.
Kokkuvõttes näeme, et sulailm on sel aastal mõjutanud paljusid metsatööstusi Eestis, sundides neid pausile. See on tekitanud probleeme nii ettevõtetele kui ka kohalikule majandusele. Oluline on leida lahendusi, kuidas sellisteks olukordadeks paremini valmistuda ning tagada, et metsatööstused saaksid jätkata tõhusat tegevust ka ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Keskkonna- ja majandusvaldkondade tihedam koostöö aitab tagada metsatööstuste jätkusuutlikkust ning Eesti loodusressursside efektiivset kasutamist tulevikus.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus