Tartu, Eesti ajalooline linn, valmistub muutusteks liikluskorralduses, mis toob endaga kaasa võimalusi ja väljakutseid südalinnas. Süku tee laiendamine ja renoveerimine on vaid osa suuremast plaanist, mis hõlmab ka jalakäijate ohutuse suurendamist ja ühistranspordi keskustesse juurdepääsu parandamist. Need muudatused annavad lootust paremale liiklusvoole ning elavdavad linna keskset piirkonda. Oodata on nii häid kui ka väljakutseid pakkuvat tulevikku Tartu liikluskorralduses.
Valminud on Tartusse planeeritava Südalinna kultuurikeskuse (Süku) krundi ja lähiala detailplaneeringu eelnõu, mille järgi on näiteks kavas Süku ja Tartu kaubamaja maa-aluse parkla ühendamine, aga ka Emajõe äärde uute toitlustus- ja teenindushoonete rajamine. Samuti on plaanis muuta liikluskorraldust Vabaduse puiesteel.
Tartus Vabaduse puiesteel on praegu kohati viierajaline autoliiklus ja kahepoolne parkimine. Artes Tearrae maastikuarhitektide tehtud Südalinna kultuurikeskuse krundi ja lähiala detailplaneeringu eelnõu järgi sõiduradade arv tulevikus puiesteel väheneb. Vabaduse puiestee kavandatakse tänavana, kus on kõnniteed ja kust kulgeb linna jalgrattateede põhivõrk. Autodele jääb kummaski suunas üks sõidurada, millel rahustatud liiklus.
Muutusi on ilmselt oodata ka Vabaduse puiestee ja Uueturu tänava ristmiku lahendusele, kuna parkimiskohti on kavas vähendada ka turuhoone parklas. Riia-Turu ristmikul soovitakse lihtsustada aga kergliiklejatele teeületust, mistõttu võib väheneda sõiduradade arv sealgi.
Autode parkimiseks on eelnõus ühe variandina välja pakutud idee ühendada kultuurikeskuse maa-alused osad kaubamaja maa-aluste parkimiskorrustega. Seesugune lahendus võiks ka Uueturu tänaval ehk Kaubamaja praegusesse maapealesesse parklasse rohkem ruumi jätta kergliiklusele.
Valminud eelnõu järgi on soov Emajõe äärde, praeguse turuhoone parkla kõrval asuvale krundile määrata ehitusõigus teenindus- ja toitlustushoonete ehitamiseks. Hooned võivad olla integreeritud jalakäijate alale ja väljakule. See väljak võiks laieneda ühest küljest kuni Emajõeni, kus jalakäijatel oleks jõele ligipääs langeva astmestikuga, mitte kõrge kaldakindlustusega nagu praegu. Teisalt lookleb seesugune väljak Sükuni ja jõuab otsapidi Küüni tänavanigi. Seega ristub tänav ka Vabaduse puiesteega, kus autod peavad teed andma ristuvale kergliiklusele.
Inimsõbralikuma ruumi loomiseks on ettepanek pöörata näiteks Vabaduse puiesteel tähelepanu nii täiendavale haljastusele kui tänavamööblile jms ruumilahendustele, mis muudavad piirkonna ka jalakäijasõbralikumaks. Seesugused lahendused peaksid asuma aga autoteest võimalikult kaugel.
Projektijuhi ja ruumilise keskkonna planeerija Mart Hiobi sõnul lähtub koostatud detailplaneeringu eelnõu Südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistluse võidutööst. Täpsemalt on Hiob valmis planeeritavaid muudatusi kommenteerima aga siis, kui seda teeb ka Tartu linn.
Abilinnapea Elo Kiiveti sõnul on planeerija eelnõu linnale esitanud, aga lahendus vajab veel üle vaatamist ja märkuste tegemist, mistõttu ei saa Kiiveti sõnul eelnõud enne järgmist nädalat linn kommenteerida.
Kokkuvõttes võib öelda, et Süku projekt toob olulisi muutusi Tartu kesklinna liikluskorraldusse, sealhulgas uusi bussipeatuseid, kergliiklusteid ja autoteid. Need muudatused parandavad oluliselt liiklusvoogusid ja suurendavad liiklusohutust linna keskuses. Lisaks on Süku projekti eesmärgiks luua rohkem ruumi jalakäijatele ja jalgratturitele ning vähendada autode mõju linna infrastruktuurile. Kõik need meetmed on osa Tartu linna kestliku arengu plaanist, mis panustab puhtamasse ja mugavamasse linnakeskkonda elanikele.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus