Statistika: jalgsi ja ühissõidukiga liikujaid jääb järjest vähemaks | Eesti

Eestlased on järjest vähem huvitatud jalgsi või ühistranspordiga liikumisest, näitab statistika. Kuigi liikumisviiside mitmekesisus on oluliselt suurenenud, on traditsiooniliste transpordiviiside populaarsus kahanemas. Käesolev trend võib kaasa tuua negatiivseid mõjusid nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Seega on oluline analüüsida ja teadvustada tarbijate eelistusi ning pakkuda lahendusi, mis soodustaksid rohelisemaid ja tervislikumaid liikumisviise.

Samal ajal, kui poliitikud ja ametnikud räägivad juba aastaid vajadusest töötada selle nimel, et suunata inimesi autodest muid liikumisviise kasutama, näitab statistika, et jalgsi ja ühissõidukiga liikujaid on järjest vähem ning üha sagedamini eelistab Eesti inimene tööleminekuks autot.

Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, edastas statistikaamet. Ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem.

Suurem osa inimesi käib tööl kas jalgsi, ühissõidukiga või oma autoga. Kui 20 aastat tagasi oli nende kolme liikumisviisi osakaal enam-vähem võrdne, siis nüüdseks on vahekorrad tugevasti muutunud, kirjutab statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva, kes vastavaid andmeid uuris.

Jalgsi tööl käijate osatähtsus on vähenenud 27,3 protsendilt 14,6 protsendile.

“Ka ühistranspordi osas näeme tugevat langust. 2003. aastal käis ühistranspordiga tööl 29,9 protsenti inimestest, 2023. aastal tegi seda 17,8 protsenti. Ühes jalgsi ja ühistranspordiga tööl käijate arvu vähenemisega on kasvanud seda teekonda isikliku autoga läbinute hulk: kui 2003. aastal käis isikliku autoga tööl 25 protsenti inimestest, siis mullu tegi seda 46,9 protsenti. Seejuures on isikliku autoga tööl käivate naiste osakaal viimase 20 aasta jooksul kasvanud meestest rohkemgi,” nentis Vassiljeva.

Mis võiks olla muutuste tagamaad?

Vassiljeva tõdeb, et autokasutuse sagenemise taga on autode arvu üldine suurenemine. Lisaks on mõnevõrra kasvanud ka vahemaa töökoha ja kodu vahel. Vähenenud on nende inimeste hulk, kes töötavad kodust kuni kahe kilomeetri kaugusel, ning suurenenud nende oma, kelle töökoht on enam kui kümne kilomeetri kaugusel. Keskmiselt kaugel (2-10 kilomeetri kaugusel) tööl käijate osatähtsus on aga jäänud üsna samaks. Kokku on keskmine töökoha kaugus kodust suurenenud 3,5 kilomeetri võrra.

Vassiljeva võttis eraldi vaatluse alla suhteliselt mugava jalgsi käimise vahemaa – kaks kilomeetrit. Inimeste hulk, kelle töökoht asub kodust kuni kahe kilomeetri kaugusel, on langenud viimase 20 aastaga 32,2 protsendilt 22,6 protsendile.

“Seega ongi vähem põhjust tööle jalgsi minna. Samas käis 2003. aastal töökohast kuni kahe kilomeetri kaugusel elavatest inimestest kolmveerand tööl jala. 2023. aastal tegid seda pisut enam kui pooled. Seega, mitte ainult töökoha kaugus, vaid ka inimeste muud valikud on jalgsi käimise populaarsust vähendanud,” kirjutas analüütik.

Jalgsi tööl käivad inimesed läbisid 2023. aastal keskmiselt 1,3 km pikkuse vahemaa, 20 aastat varem oli nende teekond tööle 100 meetrit lühem.

Ka ühissõidukiga läbitavad vahemaad on muutnud vaid õige pisut. Mullu elas keskmine ühissõiduki kasutaja töökohast 11,1 kilomeetri kaugusel, 20 aastat tagasi 10,2 kilomeetri kaugusel. Isikliku autoga keskmiselt läbitav vahemaa on kasvanud 1,7 kilomeetri võrra. Kõige enam on suurenenud hoopis töökoha poolt pakutud transpordiga (k.a ametiauto) läbitav vahemaa – 5,5 kilomeetri võrra. 

Vassiljeva tõdes kokkuvõttes, et ilmselt olid kahekümne aasta tagused liikumisviisid tingitud võimaluste puudusest. Eravalduses olevate sõiduautode arv on viimase kahekümne aastaga kahekordistunud, mis tähendab, et kasvanud on ka nende kasutamine. See on peegeldus majandusliku heaolu kasvust.

Kokkuvõttes näitab statistika, et Eestis väheneb järjest rohkem inimesi, kes liiguvad jalgsi või ühissõidukiga. See võib olla tingitud üha suurenevast autokasutusest, ühistranspordi ebapiisavast kättesaadavusest või muudest olulistest teguritest. On oluline jälgida neid trende ning pöörata rohkem tähelepanu alternatiivsetele ja keskkonnasõbralikumatele transpordiviisidele. Jätkuvad uuringud ja analüüsid on vajalikud, et leida lahendusi ning toetada säästlikku ja tervislikku liikumisharjumust kogu elanikkonnale.