Sõrskõi: Ukraina lasi alla Vene lennukid Su-34 ja Su-35S | Välismaa

Tensions between Ukraine and Russia have escalated once again as Ukrainian forces claim to have shot down two Russian Su-34 and Su-35S fighter jets over the Baltic Sea near the Estonian border. The incident, which occurred near the Sõrskõi islands, has raised concerns about the increasing military activity in the region and the potential for further conflict. As Estonia closely monitors the situation, the country remains committed to maintaining stability and security in the Baltics. The downing of the Russian jets serves as a stark reminder of the ongoing geopolitical tensions in Eastern Europe.

Oluline 19. veebruaril kell 12.08:

– Sõrskõi: Ukraina lasi alla veel kaks Vene lennukit;

– Ukraina peastaap: Vene okupantide rünnakud sagenesid Marjinka ja Hersoni suunal;

– Ukraina: Poola piiriblokaad on julgeolekuoht;

– ISW: lääne abi viibimine võimaldas Venemaal alustada pealetungi kolmel suunal korraga;

– Ukraina peaminister kutsus Jaapanit suurendama ülesehitusabi;

– CNN: Avdijivka läks venelastele kalliks maksma;

– Ukraina on veel mitme riigiga julgeolekugarantiides kokku leppinud. 

Sõrskõi: Ukraina lasi alla veel kaks Vene lennukit

Ukraina õhuvägi tulistas alla veel kaks Vene lennukit, teatas esmaspäeval Ukraina kaitseväe ülem Oleksandr Sõrskõi.

“Täna hommikul hävitas Ukraina kaitseväe õhuvägi kaks Vene lennukit, mis pommitasid meie üksuste positsioone. Üks hävitus-pommituslennuk Su-34 ja üks hävituslennuk Su-35S,” kirjutas sotsiaalmeedias Sõrskõi.

Ukraina õhuväe andmetel lasti vaenlase lennukid alla Ida-Ukrainas.

Ukraina peastaap: Vene okupantide rünnakud sagenesid Marjinka ja Hersoni suunal

Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäevaga 80 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim rünnakuid leidis aset Marjinka suunal, kus Vene väed ründasid 18 korda, kaasa arvatud õhuväe toel.

Venemaa jätkab rünnakuid ka Ukraina sillapeale Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Ööpäevaga tegid Vene väed 16 rünnakut, millest kõik nurjusid.

Vene väed ründasid 10 korda Lõmani suunal, 10 korda Zaporižžja suunal, kaheksa korda Bahmuti suunal, viis korda Avdijivka suunal ja kaks korda Kupjanski suunal.

Ööpäevaga tegi Venemaa kolm raketi- ja 43 õhurünnakut ja tulistas 102 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Peastaabi sõnul ründas Venemaa Ukrainat öösel ka nelja ründedrooniga Shahed-136 ja Shahed-131. Ukraina õhukaitsel õnnestus kõik droonid alla tulistada.

Vene suurtükitule alla sattus üle 100 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Samas tabas Ukraina õhuvägi ööpäevaga nelja Vene sõdurite koondumispaika. Lisaks tulistati ööpäevaga alla üks Vene hävituslennuk Su-34 ja üks luuredroon Orlan-10.

Ukraina raketiväe üksused tabasid ühte Vene sõdurite koondumispaika, kolme juhtimispunkti ja kahte laskemoonaladu.

Ukraina: Poola piiriblokaad on julgeolekuoht

Ukraina-Poola piiri blokeerimine Poola põllumeeste poolt on otsene oht Ukraina julgeolekule, ütles esmaspäeval Ukraina taristuminister Oleksandr Kubrakov. 

“Piiri blokeerimine on otsene oht end kaitsva riigi julgeolekule. Säärasel tegevusel on negatiivne mõju meie vastasseisule meie ühise vaenlase Venemaaga,” kirjutas minister Facebookis.

Ukraina peaminister kutsus Jaapanit suurendama ülesehitusabi

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal kutsus esmaspäeval Jaapani valitsust ja erasektorit suurendama toetust riigi ülesehitusele ja lubas pärast sõja lõppu Ukrainas “majandusimet”. 

Jaapan on andnud alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainale mitmesugust toetust enam kui 10 miljardi dollari ulatuses, ütles Šmõhal valitsus- ja ärijuhtide konverentsil. “Ukraina ülesehitustööde peamootor on erasektor. Tahame teha Jaapaniga koostööd Ukraina moderniseerimisel ja ülesehitamisel. Tahame, et oleksite kõik osa Ukraina majandusimest.”

Eelmisel aastal prognoosisid Maailmapank, Euroopa Liit ja ÜRO ühisraportis Ukraina ülesehituskuludeks järgmise kümne aasta jooksul 486 miljardit dollarit. 

Jaapani peaminister Fumio Kishida kinnitas konverentsil Jaapani “pühendumist Ukraina vabaduse kaitsmisele ning territoriaalse terviklikkuse taastamisele” ning lubas pikaajalist abi Ukraina majanduse stabiilsuse tagamiseks. 

ISW: lääne abi viibimine võimaldas Venemaal alustada pealetungi kolmel suunal korraga

Mõttekoja ISW sõnul võimaldab lääneriikide Ukrainale mõeldud sõjaabi viibimine Venemaal korraldada pealetungi korraga mitmel rindejoone suunal.

Analüütikute sõnul ründavad Vene väed Ukrainas aktiivselt kolmel suunal: Kupjanski ja Lõmani suunal Luhanski ja Harkivi oblasti administratiivpiiri lähedal, Avdijivka suunal ning Zaporižžja oblastis Robotõne suunal.

ISW ütleb, et just lääne relvaabi viibimine muutis Ukrainale raskemaks Avdijivika kaitsmist. Konkreetselt on Ukrainal suurim puudus laskemoonast ja õhutõrjesüsteemidest.

Lääneriikide osutatud varustuse nappus ning kartus, et USA lõpetab sõjaabi osutamise, sundis Ukrainat jagama olemasolevat varustust ühtlaselt kõikide rindejoone lõikude vahel. See aga innustas Venemaad korraldama piiratud pealetunge mujal peale Avdijivka. Konkreetselt käib jutt Kupjanski ja Lõmani suunast, kus Vene väed on rünnanud alates jaanuari algusest. Viimase 48 tunni jooksul hakkasid Vene väed aktiivselt ründama ka Zaporižžja oblastis Robotõne suunal.

ISW analüütikute sõnul võib Vene pealetung segada Ukraina püüdlusi ette valmistada isikkoosseisu ja sõjatehnikat oma võimalikuks vastupealetungiks.

Mõttekoda ütleb, et Ukraina kannatab, kui see püsib ainult kaitsepositsioonis 2024. aasta lõpuni, kuigi sellist tegutsemisviisi soovitavad Ukrainale mõned lääneriigid.

Samas hindab mõttekoda, et kevade saabumine ning juba lubatud sõjaabi jõudmine Ukrainasse tuleval sügisel tähendab seda, et Vene pealetung võib mõne aja pärast aeglustuda.

ISW analüütikute sõnul suudab Ukraina rajada uued kaitseliinid Avdijivkast läänes, mis viib tõenäoliselt Vene pealetungi kulmineerumiseni sel suunal.

Siiski ütlevad ISW analüütikud, et Euroopa sõjaabi suurendamine Ukrainale on hädavajalik, kuid sellest ei piisa rinde stabiliseerimiseks. Kui USA peaks sõjaabi osutamise lõpetama, ei suuda Euroopa riigid korvata kriitilise tähtsusega sõjalise varustuse tekkivat puudujääki, eriti õhutõrjesüsteemide puhul nagu raketid Patriot.

CNN: Avdijivka läks venelastele kalliks maksma

Avdijivka läks venelastele väga kalliks maksma nii elavjõu ja ka varustuse osas, kuid sellest lahingust saab teha Ukraina armee jaoks mitmeid olulisi järeldusi, hindas pühapäeval telekanal CNN, mida vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Telekanali ajakirjanikud tsiteerisid ühtlasi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski Müncheni julgeolekukonverentsil peetud kõnet, kus Avdijivkast rääkides tõi riigipea välja Venemaa õhurünnakud. Sellega seoses kutsus president liitlasi üles Ukraina õhutõrjevõimekuste tõhustamisele. 

CNN tõi välja, et Ukraina relvajõudude teine oluline probleem õhutõrje järel on krooniline suurtükimürskude ja muu laskemoona nappus. See on osaliselt tingitud Ühendriikide sõjalise abi puudumisest, mis on USA kongressis kinni poliitiliste sisevaidluste tõttu.

Vene väed alustasid mitut rünnakut hiljuti  Ukrainas hõivatud Avdijivkast läänes, et saavutada suuremaid edusamme lahinguväljal, teatas pühapäeval Ukraina relvajõudude kõneisik.

Seistes silmitsi elavjõu ja laskemoona nappusega olid Ukraina üksused sunnitud taanduma Donetskis asuvast tööstuskeskusest, andes Moskvale esimese suurema territoriaalse võidu alates 2023. aasta maist.

Aasta algusest kuni 16. veebruarini küündisid Venemaa okupatsioonivägede kaotused Tauria operatiiv-strateegilise väerühma vastutusalas enam kui 20 500 sõdurini, vahendas UNIAN varem päeval Tauria kõneisiku Dmõtro Lõhhovõi sõnu. 

“Venelaste kaotused Avdijivka suunal on kolossaalsed. Tegime kolleegidega arvutusi ja vaatasime üle arhiivid alates aasta algusest. Need ei puuduta üksnes Avdijivka suunda, vaid vaenlase üldisi kaotusi kogu operatiiv-strateegilise väerühma Hortõtsja (Tauria) operatsioonialas – see tähendab Avdijivkast kuni väerühma Odessa vastutusalani Dnipropetrovski oblastis. Kuid lõviosa sellest hulgast langeb just Avdijivka suunale,” ütles ta.

Seega on vaenlase kaotused 1. jaanuarist 16. veebruarini kaasa arvatud: 20 607 inimest, 201 tanki, 492 soomukit. Lõhhovõi sõnul täitis Avdijivka sellega oma missiooni Venemaa reservi kärpimisel. 

Ukraina on veel mitme riigiga julgeolekugarantiides kokku leppinud

Ukraina on veel mitme riigiga julgeolekugarantiides kokku leppinud, teatas pühapäeval president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

“Meil on kolm lepingut. Täna oli meil vestlus veel mitme riigi esindajatega, kellega oleme julgeolekugarantiides kokku leppinud. Täpsustasime isegi mõningaid nüansse, kus oli küsimusi või lahkarvamusi,” rääkis president.

President märkis, et töö käib ka Ukraina ja Ühendriikide vahelise julgeolekuleppe kallal.

“Läbirääkimistel on olnud juba kaks etappi. Näen selles juba lähitulevikus positiivset,” lisas president, kes märkis samas, et ei lepingut alternatiiviks USA abile.

Valge Maja pressiesindaja John Kirby ütles nädalalõpul, et Ukraina vajab usaldusväärseid julgeolekugarantiisid, sest sealsed inimesed jäävad kartma Venemaa kallaletungi ka pärast sõda.

Usutluses Poola väljaandele Interia lisas ta, et enne selle sõja lõppu ei saa mõelda Ukraina liikmeks saamisele sõjalises liidus NATO.

“Loomulikult usume, et tulevikus on Ukraina NATO liige. Palju on veel teha. Peame mõtlema, millised julgeolekutagatisi anda Ukrainale kaitsepartnerluse raames,” rõhutas Kirby.

Valge maja esindaja sõnul on Ukrainal, olenemata tänase sõja ajast ja tulemusest, agressorriigiga pikk piir.

“Ukrainlastel on õigus seda karta. Seetõttu tuleb kõik korraldada nii, et ukrainlased saaksid end pikas vaates kaitsta selle võimaliku endiselt olemas oleva Venemaa ohu eest,” selgitas ametnik.

Kirby märkis, et Ukraina peab sõjalise liiduga ühinemiseks töötama reformide kallal ja Kiiev teab seda.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1290 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 403 720 (võrdlus eelmise päevaga +1290);

– tankid 6 498 (+11);

– jalaväe lahingumasinad 12 232 (+34);

– suurtükisüsteemid 9733 (+24);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 986 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 674 (+0);

– lennukid 336 (+1);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7460 (+11);

– tiibraketid 1898 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 767 (+31);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1545 (+5).

In conclusion, the shooting down of the Russian Su-34 and Su-35S fighter jets by Ukraine near the Sõrskõi border is a clear indication of the escalating tensions in the region. The incident has the potential to further strain the already fragile relationship between Ukraine and Russia. It is crucial for all parties involved to engage in diplomatic talks to prevent any further escalation of the conflict. The international community must also play a role in mediating the situation to ensure a peaceful resolution. The incident serves as a reminder of the importance of finding diplomatic solutions to conflicts, rather than resorting to military actions.