Soomes algab 11. märtsil ulatuslik kahe nädala pikkune streik | Välismaa

Eesti inimesed, olge valmis nägema ulatuslikku streiki Soomes, mis algab 11. märtsil ja kestab kaks nädalat. See sündmus mõjutab mitmeid valdkondi Soome ühiskonnas ja võib kaasa tuua olulisi tagajärgi nii kohalikule majandusele kui ka rahvale endale. Soome streik on peegeldus ülemaailmsest liikumisest tööõiguste ja -tingimuste parendamiseks ning paneb kahtlemata ka meid kõiki mõtlema omaenda töötingimuste üle. Hoidke silmad ja kõrvad lahti selle olulise sündmuse jälgimiseks ning jätkake põnevil teel omaenda võitluste poole!

Soome peamine ametiühingute liit SAK teatas kolmapäeval, et alates järgmise nädalal esmaspäevast algab riigis ulatuslik kahe nädala pikkune streik. Ametiühingu sõnul on streigi põhjuseks valitsuse soovimatus ametiühingutega tööturureformi kõiki üksikasju läbi rääkida.

Streigis osalevad sellised ametiühingud nagu Auto- ja Transporditöötajate Ametiühingute Liit AKT, Avaliku ja Hoolekandesektori Liit JHL, Elektritööstuse Liit (Sähköliitto), Tööstusliit (Teollisuusliitto) ja Teenussektori Ametiühing PAM, vahendab Soome rahvusringhääling Yle. SAK-i esimehe Jarkko Eloranta sõnul võivad kahe nädala pikkuse protestiaktsiooniga liituda ka teised ametiühingud.

“[Streik] mõjutab eksporti, importi, logistikat, võib-olla isegi tootmisrajatisi,” ütles Eloranta.

AKT sadamatöötajad alustavad streiki 11. märtsil kell kuus hommikul. Streigi tõttu katkeb sadamates täielikult kaubavedu, kuid reisijatevedu toimib tavapäraselt.

Ametiühingu esimehe Ismo Koko sõnul on valitsusega kokkuleppe saavutamise korral siiski võimalik streigi ära jätta.

JHL-i streigid pärsivad kaubavedu raudteedel ning paljude sadamate tööd üle kogu Soome. Streigi mõjud laienevad metallitööstusele, energiatootmisele ja keemiatööstusele ning metsatööstusele.

“Kui liiklus peatub, on raudteesõlmed täis koormaga vaguneid,” ütles JHL-i esimees Håkan Ekström.

Elektritööstuse liidu streigid raskes töötlevas tööstuses kestavad samuti kaks nädalat. Konkreetsetest streigi mõjudest teatatakse hiljem kolmapäeval.

Tööstusliit räägib oma kahenädalastest streikidest samuti hiljem kolmapäeval. Ametiühingue esimehe Riku Aalto sõnul on streigid suunatud ennekõike raskele töötlevale tööstusele.

Kuigi Soome Koonderakonda kuuluv peaminister Petteri Orpo kutsus sotsiaalpartnerid, kaasa arvatud ametiühingud järgmisel reedel kohtumisele, ei piisa sellest SAK-ile, sest kohtumise ainsaks teemaks on välja kuulutatud vaid niinimetatud ekspordipõhine palgamudel, mille järgi sõltuks palgatõusud kõikides sektorites ekspordisektori palgatõusudest ning käekäigust.

SAK nõuab läbirääkimisi ka valitsuse teiste kavandatud tööturureformide osade kohta, milleks on näiteks sotsiaaltoetuste külmutamine ning töötuskindlustushüvitise vähendamine ja sellele kvalifitseerumise karmistamine.

Eelkõige soovib SAK aga muudatusi valitsuse plaanides piirata õigust streikida ja eelistada üleriigilistele sektorlepetele kohalikke palgaleppeid ettevõtte tasemel.

Siiski ei välista SAK-i juht Eloranta, et streik võib ära jääda.

“Esmaspäevani on veel aega lahenduste leidmiseks. Pall on peaministri kätes, kuidas seda vältida. Kui [streigid] on ärimaailma arvates väga kallid, siis ilmselt haaratakse telefonitoru ja helistatakse peaministrile, et nüüd on vaja muutusi poliitikas,” ütles Eloranta.

Eloranta avalikustas teisipäeval omapoolsed seisukohad tööturukriisi lahendamiseks. Samas pole valitsus tema sõnul palgasaajatele üldse järeleandmisi teinud.

Pärast Soome valitsuse tööturureformide avalikustamist toimus Soomes mitu streiki jaanuari ja veebruari jooksul, kuid järgmiseks nädalaks kavandatud streik on seni kõige ulatuslikum.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Soomes algav kahe nädala pikkune streik 11. märtsil põhjustab suuri segadusi ja mõjutab oluliselt erinevaid eluvaldkondi. Streigiga kaasnevad võimalikud transpordi-, haridus- ja tervishoiuteenuste häired ning paljud ettevõtted peavad oma tegevust kohandama. See näitab, kui oluline on töökoha tingimuste ja töötajate õiguste austamine, ning kuidas töötajad kasutavad streiki oma nõudmiste esitamiseks. Loodetavasti suudavad pooled jõuda kokkuleppeni, et tagada edaspidi sujuvam ja stabiilsem töökeskkond.