Soome võib loobuda bürokraatiat suurendava EL-i direktiivi toetamisest | Välismaa

Tervist! Täna räägime sellest, kuidas Soome võib loobuda EL-i direktiivi toetamisest, mis suurendaks bürokraatiat. See otsus on tekitanud palju kõneainet nii Soomes kui ka välismaal. Meie eesmärk on mõista, kuidas see otsus võiks mõjutada mitte ainult Soomet, vaid ka teisi Euroopa Liidu liikmesriike, sealhulgas Eestit. Kas see toob kaasa positiivseid või negatiivseid tagajärgi? Kuidas võiks see mõjutada ettevõtjaid ja tavakodanikke? Haarame koos selle teema otsustest ja nende võimalikest tagajärgedest ning uurime, miks see on nii oluline.

Soome rahvusringhääling Yle kirjutab, et Soome võib lõpetada EL-i kestlikkuse aruandluse direktiivi (CSRD) toetamise, kui seda plaanivad teha ka teised EL-i riigid. Direktiiv suurendab bürokraatiat ja kriitikud leiavad, et sellised reeglid kahjustaks Soome ettevõtluskeskkonda.

Jutt käib Euroopa Liidu riikides ettevõtete kestlikkuse raporteerimise direktiivist ehk CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive). Selle eesmärgiks on tagada, et ettevõtted avalikustavad piisavalt informatsiooni oma äritegevuse keskkonna ja sotsiaalsete mõjude, riskide ja võimaluste osas. 

Kriitikud ja paljud ettevõtjad leiavad, et selline direktiiv suurendab asjatut bürokraatiat veelgi. Kriitikud leiavad, et selline direktiiv ei panegi ettevõtjaid lõpuks pingutama ning pikaajalisi keskkonnamõjusid tegelikult arvesse võtma.  

Neljapäeval kujundas direktiivi suhtes seisukoha ka Soome, kui parlamendis kogunes direktiiviga tegelev komisjon. Soome ei pruugi selle direktiivi poolt hääletada, kui seda teevad ka teised riigid, vahendas Yle. 

Soome toetab ettevõtete vastutuse reguleerimist EL-i tasandil. Komisjon leiab, et sellist direktiivi on vaja, sest ettevõtete vabatahtlik tegevus pole kestlikkusprobleeme lahendanud. Komisjoni juht Heikki Autto ütles aga, et kahjuks sisaldab direktiiv ka elemente, millega Soome ei saa nõustuda. 

Komisjon suhtub kriitiliselt sellesse, et firmade vastu võidakse esitada hüvitise nõudmiseks ühishagi ning ettevõtetel oleks teatud olukordades kohustus esitada tõendeid.

“Mõelgem sellele olukorrale, kus suurte ressurssidega MTÜ hakkab ettevõtteid kaebama kohtusse. Need protsessid on kulukad, võtavad aega. Need võivad kaasa tuua firmade kokkuvarisemise, töökohtade kadumise. Mulle ei meeldi see ameerikalik mõtteviis,” rääkis komisjoni liige Jani Mäkela. 

Komisjon märkis, et ühishagi esitamise õigus ja tõendite esitamise kohustus erinevad Soomes kehtivast süsteemist, lõpuks killustaksid sellised reeglid süsteemi veelgi. Komisjon muretseb, et selline direktiiv võib lõpuks koormata Soome õigussüsteemi. 

Komisjon jagunes lõpuks direktiivi toetamise osas kahte leeri. Võimuparteid toetasid direktiivi tagasilükkamist, seda toetas veel ka Keskerakond. Sotsiaaldemokraadid, Vasakliit ja rohelised tahavad direktiiviga edasi minna. 

EL-i riigid hakkavad direktiivi arutama reedel. Saksamaa on juba teatanud, et ei toeta sellist direktiivi. Ka teised liikmesriigid on avaldanud sellele direktiivile vastuseisu. Soome toel võib direktiivi tagasilükkamiseks tulla kokku vajalik häälteenamus. 

Soome otsus mitte toetada EL-i direktiivi, mis suurendaks bürokraatiat, on tark ja ratsionaalne. Bürokraatia vähendamine on oluline eesmärk, mis võimaldab riikidel toimida tõhusamalt ja kiiremini. Soome otsus näitab nende pühendumust vähendada tarbetut regulatsiooni ja hoida ära liigset bürokraatiat. See on samm õiges suunas ja võib innustada teisi riike järgima nende eeskuju. Kõikide riikide jaoks on oluline pidevalt hinnata ja korrigeerida oma regulatsioone, et tagada tõhus ja läbipaistev haldamine.