Sõja 862. päev: Zelenski: 14 reservbrigaadi ootab lääne lubatud relvastust | Välismaa

As the 862nd day of war rages on, Estonia finds itself at the forefront of the global response to the ongoing conflict in Ukraine. Amidst the turmoil, Ukrainian President Volodymyr Zelensky has issued a poignant plea to the international community, urging Western nations to provide long-awaited military aid to the embattled country. Specifically, he has requested that 14 reserve brigades be equipped with the necessary weapons to counter the relentless Russian aggression. As the international community grapples with the humanitarian crisis unfolding in Ukraine, Estonia’s strategic location and commitment to NATO’s collective defense make it a crucial player in this delicate dance of diplomacy and military might.

Oluline neljapäeval, 4. juulil kell 22.50:

– Zelenski: 14 reservbrigaadi ootab lääne lubatud relvastust;

– Zelenski: Ukraina ei saa Washingtoni tippkohtumisel kutset NATO-sse;

– Putini sõnul võtab ta tõsiselt Trumpi lubadust lõpetada sõda Ukrainas;

– Ukraina väed tõmbusid tagasi Tšassiv Jari idaosast;

– Venemaa tabas Poltava oblastis gaasitaristut;

– Vene armee liigutab reserve läbi Mariupoli Toretskisse ja Pokrovskisse;

– Venemaa ründas Nikopoli ja Tšervonogrõgorivka kogukonda;

– Prantsusmaa saatis Ukrainasse 41 generaatorit;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõjaväelast;

Zelenski: 14 reservbrigaadi ootab lääne lubatud relvastust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et olukord rindel on keeruline, kuna partnerite lubatud relvad saabuvad väga aeglaselt ning seetõttu on 14 reservbrigaadi ilma võitlemiseks vajaliku varustuseta.

“See ei ole ummikseisu, see on lihtsalt probleemne olukord. Ummik tähendab, et pole väljapääsu, kuid probleem… Probleemi saab lahendada, kui on soov ja vahendid. Meil ​​on soov. Aga tööriistad… pole saabunud, nagu öeldakse,” rääkis Zelenski usutluses väljaandele Bloomberg.

“See tähendab, et meil on brigaadid, millel pole relvi. Meil on reservis 14 brigaadi, mis ei ole varustatud ja millel puuduvad vajalikud relvad, mida nad [Ukraina partnerid] on juba lubanud anda. Nad ütlesid, et saadetised peaksid tulema, kuid need [tarned] on aeglased,” lisas Ukraina president.

Zelenski lisas, et Ukraina on USA-le toetuse eest tänulik, kuid relvad peavad siiski kohale jõudma, et olukord rindel muutuks.

Presidendi sõnul on raske ennustada, millal võib maailm näha Ukraina vastupealetungi.

“Me ei saa rääkida ainult vasturünnakust. Täna peame kaitsma seda, mis meil on. Alustame  vasturünnakut, kui oleme valmis. Oleme valmis, kui relvad saabuvad, aga täna meil pole neid,” selgitas ta.

Zelenski sõnul oleneb vasturünnaku kuupäev USA kongressis heakskiidetud ja ka Euroopa riikide lubatud varustuse kohalejõudmisest.

Brigaadi koosseisus on tavaliselt 3000-5000 sõjaväelast.

Zelenski: Ukraina ei saa Washingtoni tippkohtumisel kutset NATO-sse

Ukraina ei saa NATO-ga liitumise kutset organisatsiooni aastapäeva tippkohtumisel, mis toimub 9. kuni 11. juulini Washingtonis, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski usutluses Bloombergile.

Riigipea märkis, et ennekõike sooviks ta väga, et see NATO tippkohtumine oleks edukas kõikide liitlaste jaoks. Samas on tema sõnul Ukraina jaoks esmatähtis õhutõrje tugevdamine Patrioti süsteemidega.

“Minu meeskond töötab praegu Ameerika Ühendriikides selles küsimuses konkreetsete asjade kallal,” märkis Zelenski.

“Ja kolmandaks… Jah, ilmselt tahaksime USA-lt võimsamaid samme. Ja ma ütlen ausalt: me tahaksime kutset. Ja me teame, et me ei saa seda. Kuigi ma arvan, et kui me tahame näha tugevat USA-d, tugevat selles mõttes, nagu mulle tundub, et tänapäeva ühiskond tõepoolest USA riigipealt ootab, siis ma arvan, et selline asi nagu kutse oleks just selle märk,” rääkis Zelenski.

Tema arvates viitaks see, et keegi ei karda Putinit ja kõik on kindlad Ameerika juhtkohas.

Samas küsiti Zelenskilt, kas liitlastel tasuks mõelda Saksamaa mudelile, et lubada Ukrainal saada NATO liikmeks ajal, mil kogu Ukraina ala ei ole tema kontrolli all.

“Esiteks ei ole meil sellist ettepanekut kunagi olnud. Mitte kunagi ametlikult,” rõhutas Zelenski.

Putini sõnul võtab ta tõsiselt Trumpi lubadust lõpetada sõda Ukrainas

Venemaa režiimi liider Vladimir Putin ütles neljapäeval, et võtab tõsiselt USA eelmise presidendi ja uuesti presidendiks pürgiva Donald Trumpi lubadust teha kiire lõpp sõjale Ukrainas.

“Tõsiasi, et härra Trump presidendikandidaadina ütleb, et ta on valmis ja tahab lõpetada sõda Ukrainas, me võtame seda üsna tõsiselt,” ütles Putin pressikonverentsil Kasahstani pealinnas Astanas.

Putin lisas, et ta ei ole kursis Trumpi konkreetsete ettepanekutega rahu saavutamiseks.

Venemaa tabas Poltava oblastis gaasitaristut

Venemaa ründas kolmapäeval Ukrainas Poltava oblastit raketiga. Rünnakus sai surma üks ja vigastada kolm inimest ning gaasitaristu sai purustusi, teatas Ukraina energeetikaministeerium neljapäeval.

Ministeeriumi andmeil sai lisaks gaasirajatisele kahjustada ka muu täpsustamata taristu.

Ukraina õhujõud teatasid kolmapäeval, et tulistasid Poltava oblasti kohal alla Venemaa raketi, kuid kuberneri sõnul tekitasid siis purustusi maha langenud raketirusud.

Ukraina väed tõmbusid tagasi Tšassiv Jari idaosast

Ukraina väed on taganenud Donetski oblastis asuva Tšassiv Jari linna Kanali piirkonnast, teatas Hortõtsja väerühma pressiesindaja Nazar Volõšõn 4. juulil riigitelevisioonis.

Volõšõni sõnul tehti otsus, kuna kaitsepositsioonid piirkonnas hävitati ja komandörid otsustasid taganeda paremini kaitstud positsioonidele.

Pärast Avdijivka vallutamist veebruaris suunasid Venemaa väed oma tähelepanu Tšassiv Jarile, mis on kõrgemal asuv linn ja võib avada Venemaale tee edasiseks pealetungiks Donetski oblastisse.

Volõšõn ütles juuni lõpus, et Venemaa väed tõrjuti Kanali piirkonnast tagasi, kuid nad ei ole loobunud kavatsusest saavutada läbimurre Tšassiv Jari piirkonnas.

Venemaa väed on suurendanud oma rünnakuid Donetski oblastis, keskendudes peamiselt Tšassiv Jarile.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ütles 2. juulil, et viimastel nädalatel on võitlus olnud eriti intensiivne Toretski ümbruses, mis asub umbes 25 kilomeetrit Tšassiv Jarist lõuna pool.

Vene armee liigutab reserve läbi Mariupoli Toretskisse ja Pokrovskisse

Vene okupandid liigutavad oma sõjalisi reserve läbi Mariupoli Donetski piirkonna põhjaossa, teatas Mariupoli linnavolikogu Telegramis.

“Ajutiselt okupeeritud linnas märgati Vene sõjaväekolonnide liikumist. Reserve viiakse Berdianski suunalt Donetski piirkonna põhjaossa. Eriti Toretski ja Pokrovski suunas,” öeldi avalduses, vahendas Ukrinform.

Märgitakse, et sissetungijad jätkavad Mariupoli suuna muutmist sõjaväebaasiks – nad suurendavad jõude linnas ja ümbritsevates külades. Samuti täiendavad nad sõjaväebaase ja rajavad raudteed, mis ühendaks linna Rostoviga Venemaal.

Ukrainlaste ja krimmitatarlaste sõjalise liikumise ATESH partisanid teatasid varem kõnealuse raudtee saboteerimisest.

Venemaa ründas Nikopoli ja Tšervonogrõgorivka kogukonda

Venemaa väed ründasid 4. juuli öösel ja hommikul Nikopoli ja Tšervonogrõgorivka kogukonda suurtükkide ja droonidega, üks naine sai haavata, teatas Dnipropetrovski piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Sergei Lõsak Telegramis, vahendas Ukrinform.

“Öösel hävitasid õhutõrjejõud piirkonnas kaks Shahedi. Õhtul ja hommikul ründas agressor Nikopoli piirkonda. Nad kasutasid kamikaze-droone ja raskesuurtükke. Okupandid tabasid linna keskust ja Tšervonogrõgorivka kogukonda,” märkis ta.

Lysaki sõnul sai pommitamise tagajärjel haavata 68-aastane naine, kes viibib haiglas keskmises seisundis.

Samuti teatas ta, et kahjustada sai taristu, sealhulgas poed ja spordiklubi. Lisaks neli viiekorruselist hoonet, kolm autot, gaasitoru ja elektriliinid.

Ukrinformi teatel hukkus 3. juulil Dnipros viis inimest Venemaa raketi- ja droonirünnaku tagajärjel. 4. juulil kuulutas linn välja leinapäeva Venemaa raketirünnakute ohvrite mälestamiseks.

Prantsusmaa saatis Ukrainasse 41 generaatorit

Prantsusmaa on saatnud 41 generaatorit Harkivisse ja Tšernihivisse, mille energiataristu on saanud tõsiseid kahjustusi Venemaa rünnakute tõttu, teatas Prantsusmaa Välisministeerium sotsiaalmeedias.

Vene vägede pommitamine on oluliselt kahjustanud Ukraina energiataristut, mis on viinud elektritootmise ja -varustuse vähenemiseni.

Nende rünnakute tulemusena alustas Ukraina 15. mail elektrikatkestuste rakendamist, kuid need on viimastel päevadel märkimisväärselt sagenenud.

Rahvusvahelised partnerid, sealhulgas Prantsusmaa, pakuvad finants-, tehnilist ja materiaalset abi, et aidata Ukrainal parandada energiataristut ja tagada elektrivarustus elanikkonnale.

Ukraina energiaministeerium teatas 2. juulil sotsiaalmeedias, et Euroopa Komisjoniga sõlmitud kokkuleppe kaudu on Ukraina saanud 5 876 päikesepaneeli haiglate varustamiseks üle kogu riigi.

Ukraina elektrivõrgu olukord peaks augustis paranema, ütles riikliku võrguoperaatori Ukrenergo juht Volodõmõr Kudrõtski 1. juulil Ukrainska Pravdale.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõjaväelast

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 547 470 (võrdlus eelmise päevaga +1200);

– tankid 8132 (+9);

– jalaväe lahingumasinad 15 600 (+17);

– suurtükisüsteemid 14 777 (+65);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1115 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 878 (+2);

– lennukid 360 (+0);

– kopterid 326 (+0);

– strateegilised ja taktikalised droonid 11 694 (+26);

– tiibraketid 2342 (+6);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 19 923 (+73);

– laevad / paadid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 2468 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

“Estonia, situated on the doorstep of European Union, remains vigilant against growing threats from Russia. As Zelenski stated, 14 Ukrainian reserve brigades await arms delivered from the West, signaling an alarm for the entire region. In times of crisis, unity is paramount, and Estonia must reinforce its defenses with decisive Western support. This momentary warning serves as a stark reminder that defense and security require unwavering effort and cooperation between nations.”