Sõja 754. päev: Zelenski sõnul on USA abi heakskiit kriitilise tähtsusega | Välismaa

2312568h3b5ct24

Tere tulemast Eestisse! Täna on sõja 754. päev ja kõne all on oluline teema – Ukraina president Volodymyr Zelensky sõnul on USA abi saamine kriitilise tähtsusega. See uudis mõjutab mitte ainult Ukraina, vaid ka kogu maailma julgeolekut. Järgmised sammud võivad olla eluliselt olulised ning meie võimalused sellele kaasa aidata on väga piiratud. Seetõttu on oluline olla kursis selle arengutega ja mõista nende võimalikke tagajärgi. Tutvuge põhjalikult antud teemaga ning olge valmis tegutsema vastavalt olukorrale.

Oluline esmaspäeval, 18. märtsil 21.04:

– Soul: Põhja-Korea on saatnud Venemaale 7000 konteinerit moona;

– Vene rünnakute tõttu algas tulekahju kahes kortermajas;

– Venemaa teatas 10 Ukraina raketi hävitamisest Belgorodi oblastis;

– Ukraina tulistas alla 22 Vene droonist 17;

– Venemaa korraldas Ukrainale üle kuue tunni kestnud droonirünnaku;

– Putin lubas sõda jätkata;

– Zelenski: armee vajakajäämiste taga on mõne partneri lühinägelikkus;

– Kirby sõnul vajavad ukrainlased USA-lt kiiresti uut abi;

– Ukraina: ööpäevaga tegime kahjutuks 810 Vene sõdurit.

Zelenski Grahamile: USA abi heakskiit on kriitilise tähtsusega

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval kohtumisel USA senaatori Lindsey Grahamiga, et USA kongressi kiire otsus Ukrainale miljardite dollarite suuruse sõjalise abi eraldamiseks on “kriitiliselt tähtis”.

“Meie jaoks on kriitilise tähtsusega, et kongress viiks peagi lõpule kõik vajalikud protseduurid ja langetaks lõpliku otsuse, mis tugevdaks Ukraina majandust ja meie relvajõude,” ütles Zelenski vabariiklasest senaatorile.

Kuuekümne miljardi dollari suurune senati heakskiidu saanud abipakett on takerdunud esindajatekojas, mille spiiker Mike Johnson ei ole seda ajal, mil Ukraina väed on hädas laskemoonanappusega, hääletusele pannud.

Kiiev: Venemaa tulistab välja seitse korda rohkem suurtükimürske kui Ukraina

Ukraina asekaitseminister Ivan Havrõliuk ütles, et alates 2024. aasta algusest on rindel suurtükimürskude kasutamine olnud seitse ühele Venemaa kasuks. Tema sõnul vajab Ukraina hädasti juurde nii mürske kui ka rakette, vahendas The Kyiv Independent.  

Havrõliuki sõnul saab Vene armee laskemoona juurde kodumaal asuvatest tehastest, aga ka Põhja-Korea tarnib Venemaale märkimisväärses koguses laskemoona. 

Soul: Põhja-Korea on saatnud Venemaale 7000 konteinerit moona

Põhja-Korea on alates eelmisest aastast saatnud Venemaale umbes 7000 konteinerit laskemoona ja muud sõjatehnikat, et toetada Moskva sõda Ukrainas, ütles esmaspäeval Lõuna-Korea kaitseminister Shin Won-sik.

Põhja-Korea on kasutanud alates 2022. aasta algusest Venemaa sissetungi Ukrainasse oma relvakatsetuste hoogustamiseks ning on asunud konfliktis Moskva poole, et murda välja diplomaatilisest isolatsioonist ja moodustada ühisrinde USA vastu.

USA ja Lõuna-Korea süüdistavad Pyongyangi suurtükimürskude, rakettide ja muu varustuse tarnimises Venemaale ning on öelnud, et relvatarned hoogustusid pärast Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni ja Vene riigipea Vladimir Putini kohtumist mullu septembris. 

Lõuna-Korea ametnike ja ekspertide hinnangul on Põhja-Korea saanud vastutasuks arvatavasti toidukaupu ja sõjalist abi.

Shin ütles esmaspäeval pressikonverentsil, et Põhja-Korea, mis kasutas algul relvade ja moona tarnimiseks laevu, teeb seda üha enam mööda raudteed.

Ta lisas, et Põhja-Korea on saatnud Venemaale ilmselt mitu miljonit suurtükimürsku ja muud varustust ning saanud Venemaalt vastu üle 9000 konteinerit arvatava abiga.

Shin tõstatas võimaluse, et Venemaa võib tarnida Põhja-Koreale ka kütust, mis võib rikkuda ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestatud sanktsioone.

Vene rünnakute tõttu algas tulekahju kahes kortermajas

Öösel vastu esmaspäeva toimunud Vene rünnakute käigus algas tulekahju kahes kortermajas.

Hersoni oblastis tabasid Dnepri jõe okupeeritud idakaldalt lastud Vene mürsud viiekorruselist kortermaja, mille tagajärjel algas tulekahju. Kuigi Vene väed jätkasid maja pihta tulistamist, suutsid Ukraina päästjad tulekahju kustutada.

Dnipropetrovski oblastis asuvas Krõvõi Rihi linnas kukkusid aga alla tulistatud Vene drooni rusud viiekorruselise kortermaja katusele. Päästjad kustutasid alanud tulekahju ning põleng korteritesse ei levinud.

Loe rohkem:  Sõja 735. päev: Venemaa droonid ründasid sadamalinna Odessat | Välismaa

2312568h3b5ct24

Venemaa teatas 10 Ukraina raketi hävitamisest Belgorodi oblastis

Venemaa õhutõrjesüsteemid hävitasid esmaspäeva hommikul Belgorodi oblastis 10 Ukraina raketti, teatas Vene kaitseministeerium.

Ministeeriumi teatel oli tegemist mitmikraketiheitjatest RM-70 Vampir tulistatavate rakettidega.

Venemaa väiteid pole võimalik sõltumatult kontrollida.

Peskov väitis, et piiril Ukrainaga on vaja puhvertsooni

Piiril Ukrainaga on vaja puhvertsooni, mis tagaks, et vaenlase relvad ei ulatuks Venemaa territooriumile, väitis esmaspäeval Kremli kõneisik Dmitri Peskov.

“Arvestades rünnakuid meie territooriumi asustatud punktidele tuleb president Vladimir Putini hinnangul rakendada meetmeid nende alade julgeoleku tagamiseks,” ütles Peskov, kommenteerides Putini avaldust võimaliku “sanitaartsooni” loomisest piirile Ukrainaga.

“Neid alasid on võimalik muuta turvaliseks vaid teatud puhvertsooniga, mis tagaks, et vaenlase rünnakud ei ulatuks Venemaa territooriumini,” seletas Peskov.

Venemaa väitel tulistati sõjatsoonis ööpäevaga alla 143 Ukraina drooni

Venemaa kaitseministeeriumi väitel tulistati sõjatsoonis ööpäevaga alla 143 Ukraina drooni.

Ministeerium väitis esmaspäeval, et hävitati ka 22 mitmikraketiheitja raketti, kolm Uragani ja üks HIMARS-i rakett.

Ukraina tulistas alla 22 Vene droonist 17

Öösel vastu esmaspäeva ründas Venemaa Ukrainat 22 drooniga Shahed, millest Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 17, teatas Ukraina õhuvägi.

Droonid tulistati alla Kiievi, Poltava, Hmelnõtskõi, Tšerkassõ, Kirovohradi, Dnipropetrovski, Vinnõtsja, Zaporižžja ja Rivne oblasti õhuruumis.

Venemaa lasi droonid välja Krasnodari krais asuva Primorsko-Ahtarski linna territooriumilt.

Lisaks ründas Venemaa Harkivi oblastit viie raketiga S-300 ja S-400, Sumõ oblastit rünnati kahe juhitud tiibraketiga H-59.

Üks rakettidest tabas Harkivi oblastis Vene piiri lähedases nimetamata asulas tegutsevat päästekomandot. Rünnaku käigus sai kahjustada neli päästeautot, kohal viibinud 11 päästjast sai üks viga.

2312448h7bb2t24

Venemaa korraldas Ukrainale üle kuue tunni kestnud droonirünnaku

Venemaa korraldas pühapäeva õhtul ja öösel vastu esmaspäeva droonirünnaku Ukrainale, mis kestis rohkem kui kuus tundi järjest. Venemaa kasutas rünnakus Shahed-136 ründedroone.

Kui kella 17 paiku pühapäeval teatas Ukraina õhuvägi droonirünnaku ohust Ida-Ukrainas, siis hiljem laienes droonirünnaku oht enamikele Ukraina oblastitele.

Kella 20 paiku teatati õhutõrje tööst Kiievi oblastis.

Ukraina rahvusringhääling Suspilne teatas vahetult enne keskööd, et droonirünnaku käigus oli kuulda plahvatusi Dnipropetrovski oblastis asuvas Krõvõi Rihi linnas, Poltava oblastis asuvas Krementšuki linnas ja Lääne-Ukrainas asuvas Hmelnõtskõi oblastis.

Ametlikke andmeid droonirünnakust tingitud võimalike kahjustuste kohta pole varahommiku seisuga veel tulnud.

Putin lubas sõda jätkata

Vene niinimetatud presidendivalimiste tulemuste avalikustamise järel peetud pressikonverentsis ütles Venemaa autoritaarne juht Vladimir Putin, et ta kavatseb jätkata “sõjalist erioperatsiooni” ehk sõda Ukrainas.

Lisaks ütles Putin Ukraina poolel võitlevate Vene kodanike kohta, et kuigi Venemaal pole surmanuhtlust, hakkavad Vene võimud kohtlema “reetureid nagu sõjategevuse piirkonnas”. Putin teatas, et ta kavatseb anda korralduse Vene jõuametitele tuvastada kõik isikud, kes sõdivad Venemaa vastu.

Vene isevalitseja väitis samuti, et Venemaa kaalub “sanitaarse” puhvritsooni loomist Ukraina territooriumil. Tsoon oleks Putini väitel nii sügav, et seda oleks raske ületada “välismaise päritolu ründevahenditel”.

Ühtlasi väitis Putin ühtegi tõendit välja toomata, justkui oleksid NATO sõjaväelased juba Ukrainas kohal.

“Me teame, et NATO riikide sõjaväelased on seal kohal. Me kuuleme seal nii prantsuse- kui ka ingliskeelset kõnet. Selles pole midagi head – ennekõike nende endi jaoks, sest nad surevad seal suurel hulgal,” rääkis Putin ajakirjanikele.

“Lõppkokkuvõttes pole see meie valik,” lisas Putin.

President kritiseeris eraldi Prantsusmaad.

“Ma tahaksin väga, et Prantsusmaa mängiks rolli, mis ei tooks kaasa konflikti süvenemist ja ei provotseeriks olukorda, vaid vastupidi räägiks võimalikest rahumeelse lahenduse viisidest. Selles mõttes tundub mulle, et Prantsusmaa võiks oma rolli täita. Kõik pole veel kadunud,” sõnas Putin esmaspäeva õhtul Vene meediale.

Loe rohkem:  Sõja 753. päev: Ukraina ründas järjekordset Venemaa naftatöötlemistehast | Välismaa

“Kui aga keegi soovib sisepoliitilisi probleeme oma agressiivse välisretoorikaga pisut varjata, on see maailmas tuntud ja sageli kasutatav tehnika,” lisas Putin, kelle esimeseks väljaütlemiseks niinimetatud presidendivalimiste võitjaks väljakuulutamise järel oli lubadus jätkata “sõjalise erioperatsiooni püstitatud eesmärkide täitmist”.

Zelenski: armee vajakajäämiste taga on mõne partneri lühinägelikkus

Ukraina president Volodõmõr Zelenski avaldas pühapäeval oma igaõhtuses pöördumises arvamust, et armee vajakajäämiste taga on mõne partneri lühinägelikkus, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

“Ukraina hindab seda, kuidas Prantsusmaa president Emmanuel Macron arendab Euroopa strateegilist perspektiivi, tõelise ja pikaajalise julgeoleku perspektiivi,” rääkis Zelenskõi.

Samas heitis riigipea teatud Kiievi suhtes sõbralikele riikidele ette ebapiisavat toetust Ukrainale sõjas Venemaa vastu.

“Ja sellistes rasketes sõjatingimustes on meie armee vajakajäämised mõne meie partneri ilmselge lühinägelikkus,” märkis Zelenskõi.

Samas tänas president Ukraina liitlasi, kes sel nädalal toetuspakette pakkusid või vastu võtsid.

“Praegu otsustab meie, Ukraina kaitse selles sõjas, kas Putin suudab laiendada varemete tsooni Euroopas ja maailmas. Tema peatamine praegu on kõige kasulikum kõigile,” rõhutas Zelenski.

Kirby sõnul vajavad ukrainlased USA-lt kiiresti uut abi

Ukrainas on käimas täiemahuline sõda Venemaa vastu ja Ukraina sõdurid vajavad kiiresti uut abi Ameerika Ühendriikidelt, kuna nende laskemoon on Donbassis otsa saamas, rääkis pühapäeval USA riikliku julgeolekunõukogu nõunik John Kirby intervjuus telekanalile ABC News.

Kirby seletas väljaande ajakirjanikule, et president Joe Bideni administratsioon peab endiselt dialoogi USA kongressi esindajatekoja spiikri Mike Johnsoni ja tema kaaslastega, et kiirendada Ukrainale antava abi heakskiitmist.

“Ukraina kaitsjatel hakkab Donbassis laskemoon lõppema ning nad taganevad nüüd teisele ja kolmandale kaitseliinile, kuna venelased jätkavad läände tungimist,” kirjeldas eestkõneleja.

Kirby rõhutas, et ukrainlased vajavad kiiresti tuge ja toetust.

Johnson on korduvalt rõhutanud, et vabariiklaste kontrolli all olev esindajatekoda ei liigu Ukraina abi ega millegi muuga edasi ilma reformita immigratsiooniküsimustes.

Esindajatekojas on ootamas heakskiitu 95,3 miljardi dollari suurune välisabi pakett Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile, millest Kiiev peaks saama 60 miljardit.

2312424h8c93t24

Ukraina: ööpäevaga tegime kahjutuks 810 Vene sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 431 550 (võrdlus eelmise päevaga +810);

– tankid 6809 (+19);

– jalaväe lahingumasinad 13 014 (+17);

– suurtükisüsteemid 10 668 (+34);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1017 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 720 (+0);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 8308 (+36);

– tiibraketid 1922 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 14 141 (+68);

– laevad / paadid 26 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1731 (+8).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

Kokkuvõttes, Ukraina president Volodymyr Zelenski sõnul on USA abi kriitilise tähtsusega sõjas Venemaa vastu ning see on aidanud Ukrainal vastu pidada juba 754 päeva kestnud konfliktis. See näitab USA pühendumust Ukraina toetamisele ning võitlusele demokraatlike väärtuste ja rahvusvahelise õiguse eest. Selline abi on oluline mitte ainult Ukraina jaoks, vaid ka kogu piirkonna stabiilsuse tagamiseks ning Venemaa agressiooni tõkestamiseks. Eesti jätkab oma solidaarsust ja toetust Ukrainale ning ootab tulemuslikku koostööd rahuprotsessi edendamiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga