Sõja 747. päev: EL kavatseb Ukrainale üle anda kolm miljardit Vene varasid | Välismaa

1710217631 2301672hfca5t24

Tere tulemast Eestisse! Täna on Sõja 747. päev ja Euroopa Liit kavatseb üllatada Ukrainat, andes neile üle kolm miljardit euro väärtuses Vene varasid. See samm tugevdab meie solidaarsust ja näitab vastuseisu Venemaa agressiivsele käitumisele. Ukraina võtab vastu väärtusliku toetuse, mis aitab neil taastada oma majandust ja kindlustada oma tulevikku. See samm on oluline mitte ainult Ukrainale, vaid ka kogu Euroopa Liidule, näidates meie ühtsust ja otsustavust seista vastu Venemaa agressioonile. Oleme üheskoos tugevad!

Oluline esmaspäeval, 11. märtsil kell 21.56:

– Financial Times: EL soovib üle anda Ukrainale juba suvel 3 miljardit eurot Vene külmutatud varade vahendeid;

-CIA juht: Ukraina abita jätmine oleks tohutult suur ja ajalooline viga;

– Briti luure: Venemaa kavatseb välja saata Ukraina kodanikud okupeeritud aladelt;

– Vene vägi elavnes Tauria väerühma vastutusalas;

– Macron sõidab lähiajal Ukrainasse;

– ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi;

– Zelenski: ukrainlased lasid märtsis 175 Shahedist alla 151;

– Ukraina president vastas paavsti väljaütlemistele rahukõneluste kohta.

Financial Times: EL soovib üle anda Ukrainale juba suvel 3 miljardit eurot Vene külmutatud varade vahendeid

Euroopa Komisjon on valmistamas ette plaani, mis võimaldaks konfiskeerida ja üle anda Ukrainale alates selle aasta veebruarist külmutatud Vene varadelt teenitud kasumid, ütlesid Financial Timesile anonüümseks jääda soovivad ametnikud.

Plaani järgi saaks Ukraina kaks kuni kolm miljardit eurot kõige varasemalt juba selle aasta juulis juhul, kui Brüssel saab liikmesriikide heakskiidu. Komisjon avalikustab ettepaneku enne järgmisel nädalal peetavat Euroopa Ülemkogu kohtumist.

Komisjoni president Ursula von der Leyen on kutsunud üles suunama vahendid Ukraina sõjaliseks abistamiseks, kuigi osad liikmesriigid soovisid algselt, et vahendeid kasutataks ainult Ukraina sõjajärgseks ülesehituseks.

Ametnike sõnul innustas Euroopa Komisjoni tegutsema Ukraina abipaketi viibimine USA kongressis.

CIA juht: Ukraina abita jätmine oleks tohutult suur ja ajalooline viga

Kui USA kongress suudaks lõpuks kokku leppida Ukrainale abi andmises, suudaks Ukraina haarata 2025. aasta alguseks taas initsiatiivi ning ise rünnata; Ukraina abita jätmine USA poolt oleks aga tohutult suur ja ajalooline viga, ütles USA luure keskagentuuri ehk CIA peadirektor William Burns.

Burnsi sõnul on Ukrainal laskemoon otsa saamas ning USA-l on jäänud väga vähe aega, et Ukrainat aidata.

Briti luure: Venemaa kavatseb välja saata Ukraina kodanikud okupeeritud aladelt

Briti luure teatas kolmapäeval, et Venemaa kavatseb välja saata juba selle aasta suvel okupeeritud aladelt Venemaale need Ukraina kodanikud, kes keelduvad vastu võtmast Venemaa kodakondsust.

2023. aasta aprillis kirjutas Venemaa president Vladimir Putin alla seadlusele, mille järgi hakatakse käsitlema neid okupeeritud alade elanikke, kes keelduvad vastu võtmast Vene kodakondsust, välismaalaste või kodakondsuseta isikutena. Seadluse järgi on sellistel isikutel õigus viibida okupeeritud aladel ainult 2024. aasta 1. juulini.

“On olemas reaalne võimalus, et kõik isikud, kes viibivad pärast seda kuupäeva okupeeritud aladel ega oma Vene passi, saadetakse välja või vahistatakse,” seisab Briti luure aruandes.

Briti luure meenutas, et ilma Vene passita pole okupeeritud alade elanikel hetkel õigust okupatsioonivõimude osutatavatele sotsiaalsetele teenustele, kaasa arvatud arstiabile.

Kremli plaanidele võivad viidata ka Vene presidendi Dmitri Medvedevi hiljutised sõnavõtud, kelle sõnul saadetakse Vene passideta inimesed Venemaa kaugetesse piirkondadesse.

Briti luure rõhutab, et Kreml viib läbi venestamispoliitikat okupeeritud aladel. 2024. aasta 26. veebruari korralduse järgi muudeti ebaseaduslikult annekteeritud Ukraina oblastid Vene lõuna sõjaväeringkonna osaks.

“Kremli eesmärgiks on muuta okupeeritud alade integratsiooni Vene Föderatsiooni osaks pöördumatuks,” seisab aruandes.

Loe rohkem:  Soome tuuma- ja hüdroelektrijaamade töötajad lähevad streigile | Välismaa

Zelenski tahab ehitada kolm erinevat 2000-kilomeetrist kaitseliini

Esmaspäeval peetud kõrgeima ülemjuhataja peakorteri (stavka) nõupidamisel kuulati ära peaminister Denõss Šmõhali aruanne uute kaitseliinide ehitamise tempo kohta, mis on hea, kirjutas Ukraina president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval Telegramis.

“Kolme üle 2000 kilomeetri pikkuse liini kaitsmine on tohutu töö, kuid praegu on tempo hea. Ootan huviga õigeaegset valmimist,” kirjutas ta.

Lisaks kuulati ära “väejuhatuse üksikasjalik teave olukorra kohta lahinguväljal. Ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi, peastaabi ülema Anatoli Barhrõlevõtši, kohapealsete komandöride ettekanded. Kupjanski, Lõmani, Bahmuti, Avdijivka, Marjinka, Lõuna suund, merejalaväe operatsioonid. Kaitseminister Rustemi Umerovi ja strateegilise tööstuse ministri Oleksandr Kamõšini ettekanded rinde varustamisest kõige vajalikuga. Mürskude, rakettide ja muude relvade tegelik ja tulevane tarnimine. Omatoodang.”

Vene vägi elavnes Tauria väerühma vastutusalas

Esmaspäeva ööst elavnes vaenlase tegevus Novomõhhailivkas (Novopavlovski suunal) ja Vremivka kandis, tõmmatakse ligi reserve, ütles Tauria väerühma kõneisik Dmõtro Lõhhovõi.

“Alates tänase, esmaspäeva algusest hakkas vaenlane tavapärasest mõnevõrra elavamalt tegutsema just Novomõhhailivka suunal (Novopavlivka suund), samuti nn Vremivka eendil (Urožaine ja Staromajorske küla). See on veel üks esileküüdiv koht, mille ala vabastati eelmisel suvel Ukraina pealetungi ajal,” ütles ta telesaates.

Kõneisik märkis, et vaenlane on toonud sinna reserve, sealhulgas saabus Novopavlivka suunale mujalt tankipolk.

“Vaenlane tahab edasi liikuda ja suurendada survet Krasnohorivka lähedal asuvale Novomõhhailivka ja Hergievka külale. Mis aga puutub tänast päeva, siis positsioone ei ole kaotatud, vaenlasel ei ole olnud edu,” lisas ta.

Lõhhovõi tõi välja, et nagu varemgi, on Novopavlivka ja Avdijivka suunad endiselt kuumimad ning rinne dünaamiline.

“Eile kaotati üks positsioon, kuid kaks taastati,” ütles ta.

Kokku kaotas vaenlane päeva jooksul Tauria väerühma vastutusalas 392 meest ning 47 sõjatehnikaühikut.

Zelenski: ukrainlased lasid märtsis 175 Shahedist alla 151

Märtsi algusest alates on venelased rünnanud Ukrainat 175 drooniga Shahed, millest 151 on tulistati alla, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pühapäevases videosõnumis.

“Ainult ühe ööga, sel pühapäeval, õnnestus meil alla tulistada 35 Shahedi. Kokku on Venemaa terroristid märtsi algusest alates saatnud Ukraina vastu juba 175 sellist surmavat drooni. Õnneks tulistasid meie sõdurid 151 alla. Ja see on väga oluline tulemus. Jah, mitte kõik. Jah, on tabamusi. Kahjuks on kaotusi. On ohvreid. Kuid meil õnnestub ka oma inimesi päästa,” ütles Zelenskõi.

Macron sõidab lähiajal Ukrainasse

Prantsusmaa president Emmanuel Macron sõidab lähiajal Ukrainasse, teatas riigipea Volodõmõr Zelenski.

President teavitas sotsiaalmeedias ühtlasi, et tal oli Macroniga pikk ja sisukas telefonivestlus. Arutati olukorda lahinguväljal ja samuti hiljuti Pariisis toimunud rahvusvahelise Ukraina toetuskonverentsi tulemusi.

“Tänasin 16. veebruari tugeva kaitsepaketi, aga ka Prantsuse presidendi isikliku juhtimise eest kaugmaarelvade koalitsiooni loomisel. Samuti kõiki uusi algatusi ja kõiki Ukrainat toetavaid avaldusi. Lisaks vahetasime arvamusi meie tulevase kohtumise üle,” rääkis Zelenski.

UNIAN tõi välja, et Prantsusmaa president lubas juba jaanuari lõpus peatset visiiti Ukrainasse. Hiljem sai teatavaks, et Pariis lükkas julgeolekukaalutlustel oma liidri visiidi Kiievi edasi.

Kuid juba 16. veebruaril saabus Zelenski ise Prantsusmaale. Pariisis sõlmisid nad Macroniga lepingu Ukraina julgeolekugarantiide kohta.

“Prantsusmaa on otsustanud seista külg külje kõrval Ukrainaga, et Venemaa kaotaks sõja,” kinnitas Macron tollal.

ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi. Seda kinnitavad 10. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid, mis näitavad, et Vene väed liikusid edasi Ivanivske asula lähedal. Vene sõjablogijad väidavad, et Vene väed kontrollivad 80 protsenti Ivanivskest ning liiguvad edasi ka Bohdanivka lähistel. Pole veel siiski olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid Bohdanivka lähistel edasi liikuda. Samuti käivad lahingud endiselt ka Bahmuti lõunatiival, Kliššivka ja Andrijivka lähedal.

Loe rohkem:  Hiina välisminister kohtub Tais USA julgeolekunõuniku Sullivaniga | Välismaa

Vene väed liiguvad ka Avdijivka ümbruses edasi. 9. ja 10. märtsil  avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid veidi edasi Berdõtši lähistel. Samuti jõudsid Vene väed Orlivka asula lääneossa. 

Ukraina president vastas paavsti väljaütlemistele rahukõneluste kohta

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vastas pühapäeval paavst Franciscuse avaldusele, kes tegi Ukraina olukorrast rääkides ettepaneku heisata valge lipp ja pidada läbirääkimisi.

Õhtuses videosõnumis rääkis Zelenski, et Ukrainas oli kunagi palju valgeid majaseinu ja kirikuid, kuid nüüd on need põlengutest mustad ja Vene mürskude poolt purustatud.

“Ja see ütleb väga kõnekalt, kes täpselt peab lõpetama. Igaüks, kes kaitseb elusid ja inimesi, täidab kõige auväärsemat missiooni, mis saab ainult üldse olla sellise ebainimliku sissetungi tingimustes,” ütles president.

Riigipea lisas, et pärast täiemahulise sissetungi algust asusid Ukrainat kaitsma kristlased, moslemid ja juudid.

“Ja ma tänan iga Ukraina kaplanit, kes on sõjaväes. Kaitseväes seal rindel. Nad kaitsevad elu ja inimkonda. Nad toetavad palve, vestluse ja teoga. Selline on kirik koos inimeste ja rahvaga. Ja mitte kahe ja poole tuhande kilomeetri kaugusel – kuskil seal, et tegeleda virtuaalse vahendamisega nende vahel, kes tahavad elada ja nende vahel, kes tahavad sind hävitada,” rõhutas riigipea.

Ukraina taunis juba varem päeval jõuliselt paavst Franciscuse üleskutset pidada Venemaaga läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ning vandus, et ei anna iialgi alla.

Paavst Franciscus vihastas Kiievit sellega, et kutsus Šveitsi televisioonile antud ja laupäeval avaldatud usutluses Ukraina sõja osapooli näitama üles julgust läbirääkimisteks ja tegema seda enne, kui asjad hullemaks lähevad.

“Meie lipp on kollase-sinine. See on lipp, mille kõrval me elame, sureme ja võidame. Me ei heiska iialgi ühtegi muud lippu,” lubas Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba sotsiaalmeedias.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit

Ukraina relvajõudude artikli avaldamise päeva hommikul esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 424 980 (võrdlus eelmise päevaga +920);

– tankid 6739 (+8);

– jalaväe lahingumasinad 12 874 (+24);

– suurtükisüsteemid 10 499 (+33);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1016 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 711 (+2);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 8141 (+59);

– tiibraketid 1919 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 826 (+74);

– laevad / paadid 26 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1686 (+14).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Euroopa Liit on otsustanud anda Ukrainale üle kolm miljardit Vene varasid, mis on olnud pikka aega vaidlusobjektiks. See samm näitab ELi toetust Ukrainale ning soovi aidata riigil taastuda pärast pikaajalist konflikti Venemaaga. Samuti tugevdab see ELi ja Ukraina suhteid ning toob kaasa lootust paremale tulevikule piirkonnas. On oluline, et rahvusvaheline kogukond jätkaks Ukraina toetamist ja aitaks riigil saavutada stabiilsust ning arengut pärast pikki aastaid rasket olukorda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga