Sõja 714. päev: Ukraina parlament toetas esimesel lugemisel mobilisatsioonieelnõu | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Ukrainast ja nende viimasest arengust. Ukraina parlament toetas esimesel lugemisel mobilisatsioonieelnõu, mis tähistab Sõja 714. päeva. See otsus on põhjustanud palju kõneainet ja muret üle kogu maailma, sealhulgas siin Eestis. Ukraina olukord mõjutab meid kõiki ning sellel on lai mõju välismaale. Oleme siin, et uurida ja arutada selle olukorra tagamaid ning mõista, kuidas see võib mõjutada meid kõiki.

Oluline kolmapäeval, 7. veebruaril kell 20.59:

– Borrell peab kõne Ukraina ülemraadale;

– Neli inimest hukkus Kiievis Vene rünnaku tõttu;

– Ukraina õhuvägi: Venemaa ründas Ukrainat 44 raketi ja 20 drooniga;

– Ukraina peastaap: Venemaa ründab seitsmel suunal;

– Ukraina peastaap: 15-st Vene Shahed-136 ründedroonist lasti alla 12;

– Linnapea: Kiiev jäi Vene raketirünnaku järel osaliselt elektrita;

– Venemaa tegi raketi- ja droonirünnaku Ukrainale, Harkivis on plahvatused;

– Vene rünnakus Mõkolajivile hukkus inimene ning on kahjustatud elumajad;

– Borrell külastas Kiievi lähedal EL-i rahastatavat väljaõppekeskust;

– Türgi droonitootja Baykar alustas Kiievi lähedale tehase ehitamist;

– Ukraina relvajõudude koosseisus võidakse luua droonivägi;

– USA senati lepe piirijulgeoleku meetmetest ja Ukraina abist kukkus läbi.

Ukraina parlament toetas esimesel lugemisel mobilisatsioonieelnõu

Ukraina seadusandjad toetasid kolmapäeval esimesel lugemisel eelnõu, mille eesmärk on relvajõududesse sõdureid juurde värvata.

“See ei ole lõplik otsus. Tuleb veel teine lugemine, tehakse muudatusi,” ütles parlamendiliige Oleksi Hontšarenko.

Sullivan: USA saab anda ja annab Ukrainale täiendavat abi

USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan tõotas kolmapäeval NATO peakorteris, et tema riik saab anda ja ka annab Ukrainale täiendavat sõjalist abi.

“Ei ole mingit alternatiivi sellele, et Ühendriigid eraldavad ressursse tasemel, mis võimaldaks Ukrainal soetada suurtükke, õhutõrjesüsteeme ja muid vajalikke võimeid,” ütles Sullivan ühisel pressikonverentsil koos NATO peasekretäri Jensi Stoltenbergiga.

“Aeg on ülioluline. Oleme sellele keskendunud ja usume, et me endiselt suudame seda teha ja ka teeme,” rääkis Sullivan.

Stoltenberg lisas omalt poolt: “On ülioluline, et Ühendriikide kongress lepiks kokku Ukraina jätkuvas toetamises lähitulevikus.”

“Ma loodan, et kõik liitlased jätkavad võetud kohustuste täitmist,” ütles Stoltenberg.

Borrell peab kõne Ukraina ülemraadale

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell esineb Ukraina ülemraada täiskogule, ütles fraktsiooni Holos liige Jaroslav Železnjak.

“Raadas kõneleb Euroopa Liidu välispoliitikajuht Borrell. See on tema kuues visiit Ukrainasse,” kirjutas Železnjak kolmapäeval Telegramis.

Fraktsiooni Jevropeiska Solidarnost kaasesimees Irõna Heraštšenko lisas omalt poolt, et Borrell alustas oma kõnet Ukraina parlamendile mainides väärikuse revolutsiooni, mil rahvas võttis sõna Ukraina euroopaliku tee eest.

Teadupoolest saabus Borrell 6. veebruaril Ukrainasse oma neljandale visiidile pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust, et arutada EL-i toetust Ukrainale nii sõjalise kui rahalise poole pealt, aga ka EL-iga liitumiseks vajalikel reformidel.

Varem teatas Borrell, et ta veetis Kiievis hommikupooliku Venemaa raketirünnaku tõttu varjendis.

“Alustan hommikut varjendis, kõikjal Kiievis kostavad õhurünnaku häired. See on alates Venemaa ebaseadusliku kallaletungi algusest vapra Ukraina rahva argitegelikkus,” kirjutas Borrell kolmapäeval sotsiaalvõrgustikus X (varem Twitter) ja postitas foto.

Borrell loodab anda Ukrainale aasta lõpuks 1,155 miljonit mürsku

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell loodab anda Ukrainale 2024. aasta lõpuks 1,155 miljonit ühikut laskemoona.

“Euroopa Liidu kaitsetööstuskompleks kasvab ja areneb pidevalt. Võib öelda, et selle võimsus on kasvanud 40 protsenti,” ütles Borrell kolmapäeval Kiievis Ukraina peaministri Denõss Šmõhaliga antud teabetunnis.

Ta märkis ka, et võib nimetada täpse numbri, mis on seotud laskemoonaga.

“Selle aasta lõpuks arvestame ühe miljoni 155 tuhandega,” ütles Borrell.

IAEA: Zaporižžja tuumajaam on stabiilses seisukorras

Ukraina rindejoonel asuv Zaporižžja tuumajaam on hetkel “stabiilses” seisukorras, ütles ÜRO tuumaenergia järelevalveorgani (IAEA) juht kolmapäeval.

Jaam on olnud lahingute keskmes alates sellest, kui Vene väed selle 2022. aasta märtsis hõivasid ning nii Moskva kui Kiiev on teineteist süüdistanud selle turvalisuse ohtu seadmises.

“Jaama füüsiline terviklikkus on olnud suhteliselt stabiilne,” ütles Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juht Rafael Grossi pärast Venemaa kontrolli all oleva jaama külastamist.

“Otseseid rünnakuid või tulevahetusi selle ümber on olnud vähem, mis on positiivne areng, kuigi suhtume sellesse väga ettevaatlikult,” ütles ta.

Jaam lõpetas Ukraina võrgu elektrivarustuse 2022. aasta septembris ning seda on kogu konflikti jooksul korduvalt raputanud mürsu- ja droonirünnakud.

Alates 2022. aastast on IAEA ametnikud kohapeal jälginud selle ohutust, mis nõuab ülekuumenemise vältimiseks pidevat hooldust.

Neli inimest hukkus Kiievis Vene rünnaku tõttu

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et vähemalt kaks inimest sai Kiievis surma kolmapäeva hommikul toimunud Vene raketi- ja droonirünnakus Ukrainale.

“Kiievis on üle 10 inimese viga saanud. Praegu me teame kahest hukkunust. Rusude all võib olla rohkem inimesi,” kirjutas Zelenski Telegramis.

Hiljem selgus, et hukkunute arv Kiievis on tõusnud neljale ja vigastatute arv kasvas 35 inimeseni.

Varem teatati ühest hukkunust Mõkolajivis, seega kokku hukkus kolmapäevases Venemaa rünnakus Ukrainale vähemalt viis inimest.

Ukraina õhuvägi: Venemaa ründas Ukrainat 44 raketi ja 20 drooniga

Ukraina õhuväe teatel ründas Venemaa Ukrainat kolmapäeva hommikul 44 raketi ja 20 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 15 Vene drooni ja 29 raketti.

20 rünnakus kasutatud Shahed-136 ja Shahed-131 drooni lasti välja okupeeritud Krimmi territooriumilt. Neist tulistas Ukraina alla 15.

Rakettidest 29 lasti välja strateegilistest pommitajatest Tu-95MS. Tegemist oli H-101, H-555 ja H-55 rakettidega, millest Ukraina suutis alla tulistada 26.

Musta mere piirkonnast lasi Venemaa välja kolm tiibraketti Kalibr, Ukraina õhutõrje tulistas alla kõik kolm raketti.

Veel kasutas Venemaa kolmapäevases raketirünnakus pommitajatest Tu-22M3 välja lastud neli tiibraketti H-22, Krimmist ja Venemaa Voroneži oblastist välja lastud kolm raketti Iskander-M ja veel viis raketti S-300. Viimased raketid lasti välja Belgorodi oblastist.

Ukraina peastaap: Venemaa ründab seitsmel suunal

Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäeva jooksul 92 kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Venemaa ründas enim Avdijivka suunal, kokku toimus seal ööpäevaga 29 Vene rünnakut.

Samuti ründasid Vene väed 21 korda Lõmani suunal, 20 korda Marjinka suunal, 12 korda Bahmuti suunal, neli korda Zaporižžja suunal ja üks kord Šahtarski suunal.

Vene väed jätkasid rünnakuid Ukraina sillapeale Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Kokku toimus sel suunal kaks Vene rünnakud, mis kõik luhtusid.

Venemaa tegi kokku ööpäevaga neli raketi- ja 27 õhurünnakut, lisaks tulistasid Vene väed 88 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Vene suurtükitule alla sattus üle 140 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Ukraina õhuvägi tabas samal ajal 13 vaenlase sõdurite koondumispaika ja kaks Vene õhutõrjeraketisüsteemi. Õhutõrje üksused lasid alla Vene raketi H-59.

Ukraina raketiväe üksused tabasid kaks Vene juhtimispunkti, kaks vaenlase sõdurite koondumispaika, kaks laskemoonaladu ja kolm suurtükki.

Ukraina peastaap: 20-st Vene Shahed-136 ründedroonist lasti alla 15

Ukraina peastaap teatas kolmapäeva hommikul, et Venemaa kasutas kolmapäevases õhurünnakus Ukrainale lisaks rakettidele ka 20 ründedrooni Shahed-136 ja Shahed-131. Ukraina õhutõrjel õnnestus tulistada alla 15 Vene drooni.

Linnapea: Kiiev jäi Vene raketirünnaku järel osaliselt elektrita

Ukraina pealinnas Kiievis katkes kolmapäeval Vene raketirünnaku tõttu paiguti elekter, ütles linnapea Vitali Klõtško.

“Vaenlase rünnaku tulemusel said pealinnas raketikildude tõttu kannatada kaks kõrgepingeliini. Osa tarbijaid vasakkaldal on hetkel elektrita,” kirjutas Kõtško sotsiaalmeedias.

Kiievis kõlas hommiku jooksul mitu plahvatust, Holosiivi linnaosas põleb kortermaja ja Dnipro linnaosas vajas kaks inimest arstiabi raketirünnakus saadud vigastuste tõttu. Kokku vajas arstiabi Ukraina pealinnas kuus inimest.

Vene rünnakus Mõkolajivile hukkus inimene ning on kahjustatud elumajad

Venemaa raketirünnaku tagajärjel Mõkolajivi linnale sai mitu inimest viga, kellest üks suri haiglas. Lisaks on kahjustatud elumajad, veevärk ja gaasivõrgud, teatas linnapea Oleksandr Sjenkevõtš.

“On kahjustatud maju. Umbes 20 neist on jäänud katustest ilma. Kahjustada said gaasivõrgud ja veevärk – kommunaaltöötajad juba tegelevad. On haavatuid,” kirjutas linnapea Telegramis.

Linnapea sõnul vajas üks inimene haiglaravi, teistele osutati abi kohapeal. Hiljem selgus, et haiglasse toimetatud mees suri.

Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukrainale

Kella kuue paiku hakkas kõikides Ukraina oblastites töötama õhuhäire seoses Venemaa raketirünnaku algusega. Ukraina õhuväe teatel liigub rakettide esimene grupp Sumõ oblasti õhuruumis ning osa rakettidest sihib Pavlohradi ja Krõvõi Rihi linna Dnipropetrovski oblastis ning Poltava oblastit.

Samuti liiguvad Vene raketid ja droonid Mõkolajivi oblasti poole Krimmist. Lisaks teatati Vinnõtsja ja Hmelnõtskõi poole liikuvatest rakettidest.

Vahetult pärast kella kuut teatas Harkivi linnapea Ihor Terehhov, et linnas on kuulda plahvatusi. Harkivi oblasti sõjaväelise administratsiooni juhi Oleh Sõnehubovi sõnul registreeriti oblastis vähemalt neli plahvatust.

Kella seitsme paiku teatati rakettide jõudmisest Lääne-Ukraina oblastitesse ning korduvatest rakettide väljalaskmistest Tu-95 pommitajatelt.

Kiievis töötab õhutõrje, teatas vahetult enne kella seitset Ukraina õhuvägi. Hiljem teatati plahvatustest Kiievi lähedal.

On tulnud teated ka pahvatustest Tšerkassõ oblastis ja Drohobõtši linnas Lvivi oblastis.

Kell 7.42 teatati veel ühe Vene rakettide grupi väljalaskmisest.

Kella üheksa paiku lõppes õhuhäire töö kõikides oblastites peale Odessa, Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblasti.

Varem teatas Ukraina õhuvägi, et Venemaal Murmanski oblastis asuvalt õhuväebaasilt Olenja tõusid õhku strateegilised pommitajad Tu-95.

Venemaa strateegilistest pommitajatest Tu-95 lastakse tavaliselt välja tiibrakette H-101, H-555 ja H-55.

Borrell külastas Kiievi lähedal EL-i rahastatavat väljaõppekeskust

Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Josep Borrell külastas teisipäeval Kiievi lähedal Euroopa Liidu rahastatavat korrakaitsejõudude väljaõppekeskust.

Borrell osales ka koolitusel, mida viisid läbi politseiinstruktorid mitmest EL-i riigist, seal hulgas Prantsusmaalt ja Hispaaniast.

Koolitus keskendus väljakutsetele, millega julgeolekujõud on silmitsi hiljuti Ukraina kontrolli alla naasnud aladel.

“[Korrakaitsjad] on silmitsi raskete olukordadega, kui nad taastavad kontrolli vabastatud aladel. Neil tuleb taastada õiguskord,” ütles Borrell.

Koolitusest osavõtjatel tuli harjutada ohtlike isikute kinnivõtmist.

“Sellised asjad juhtuvad reaalselt,” ütles Borrell, kui missiooni juhataja, Portugali rahvuskaardi ohvitser Helder Carcao talle keskust tutvustas.

“Me koolitame rohkem kui 150 politsei ja rahvuskaardi liiget, kellest omakorda saavad koolitajad,” lisas ta.

Projekti eesmärk on “anda väljaõpet tuhandetele julgeolekutöötajatele”, rõhutas Borrell.

Koolitustel õpetatakse politseinikele ka sõjakuritegude ja massihaudade avastamist ja uurimist ning ohvrite lähedaste teavitamist.

Türgi droonitootja Baykar alustas Kiievi lähedale tehase ehitamist

Türgi kaitsetööstusettevõte Baykar alustas Kiievi lähedale tehase ehitamist, et hakata tootma sõjaväedroone Bayraktar TB2 ja TB3, ütles teisipäeval firma peadirektor Reutersile.

Türgi droonid kogusid maailmas tuntust pärast seda, kui Ukraina sõjaväelased hakkasid kasutama neid võitluses Vene üksuste vastu, hävitades soomustehnikat ja suurtükisüsteeme.

Baykar on alates 2018. aastast sõlminud tarnelepingud TB2 droonidele 30 riigiga, nende seas on Ukraina, Etioopia, Liibüa ja Aserbaidžaan.

“Meie tehast on ehitamisel. Meil on vaja umbes 12 kuud, et ehitusega lõpule jõuda, siis liigume edasi masinate, seadmete ja organisatsioonilise struktuuri juurde,” ütles Baykari tegevjuht Haluk Bayraktar ar-Riyadis maailma kaitsetööstuse messi kõrvalt.

“Ukraina tehas on suur, me kavandame, et seal hakkab töötama umbes 500 inimest,” lisas ta.

Bayraktari sõnul plaanitakse toota umbes 120 drooni aastas. Ta lisas, et esialgu ei ole veel paigas, kas Ukrainas hakatakse tootma TB2 või TB3 droone.

Vastates küsimusele, kas tehase ehitamisega on jätkuvat sõda arvestades julgeolekuküsimusi, mis võiksid rajatist ohustada, ütles Bayraktar, et plaanidega “liigutakse täielikult edasi” ning neid ei saa miski peatada.

Ukraina kaitseministeerium ja Türgi firma Baykar Makina sõlmisid varem kokkuleppe droonide remondi ja hooldusega tegeleva keskuse ehitamiseks.

Ukraina relvajõudude koosseisus võidakse luua droonivägi

President Volodõmõr Zelenski teisipäeval avaldatud määruse kohaselt anti valitsusele koostöös relvajõudude peastaabiga korraldus “uurida mehitamata süsteemide väe Ukraina relvajõudude struktuuris eraldi väeliigina loomise küsimust ning uuringu tulemuste põhjal esitada Ukraina riiklikule julgeoleku- ja kaitsenõukogule läbivaatamiseks asjakohased ettepanekud”.

USA senati lepe piirijulgeoleku meetmetest ja Ukraina abist kukkus läbi

USA senati kokkulepe piirijulgeoleku meetmetest ja Ukraina abist sai teisipäeval kiire ja täieliku hävingu osaliseks, kuna vabariiklased loobusid selle toetamisest hoolimata president Joe Bideni üleskutsest kongressile “näidata selgroogu” ja seista vastu Donald Trumpile.

Vaid mõni minut pärast demokraadist presidendi kommentaari Valges Majas väljus senati vabariiklaste liider Mitch McConnell vabariikliku partei kohtumiselt kapitooliumis ja tunnistas, et kokkulepe on ebaõnnestunud.

“Mulle ja enamikule meie liikmetest tundub, et meil ei ole reaalset võimalust teha siin seadust,” ütles ta ajakirjanikele.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 890 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 391 470 (võrdlus eelmise päevaga +890);

– tankid 6372 (+7);

– jalaväe lahingumasinad 11 879 (+22);

– suurtükisüsteemid 9387 (+20);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 980 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 665 (+0);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7177 (+4);

– tiibraketid 1849 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 486 (+33);

– laevad / paadid 24 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1497 (+1).

In conclusion, the decision by the Ukrainian parliament to support the draft mobilization bill on the 714th day of the conflict is a significant development in the ongoing crisis. This move reflects the continued efforts of Ukraine to defend its sovereignty and territorial integrity in the face of external aggression. It also underscores the seriousness of the situation and the commitment of the Ukrainian government to bolster its defense capabilities. The international community should closely monitor the situation and continue to support diplomatic efforts to bring about a peaceful resolution to the conflict.