Sõja 704. päev: SBU paljastas väidetava vandenõu 40 miljoni omastamiseks | Välismaa

1706499914 2231685hd322t24

Tere tulemast Eesti uudistesse! Venemaa okupatsiooni ja sõjalise konflikti käigus on SBU paljastanud väidetava vandenõu, mis hõlmab 40 miljoni omastamist. See on juba 704. päev pidevat sõda, mis jätkuvalt mõjutab tuhandeid inimesi Ukrainas ja kogu maailmas. See skandaalne paljastus toob esile korruptsiooni ja kuritegevuse ulatuse ning paneb küsimuse alla usalduse poliitiliste ja majanduslike institutsioonide vastu. Uudis jälgib põhjalikult Ukraina ja rahvusvaheliste uurijate reaktsioone ning kajastab olulist hetke sõja ajaloos.

Oluline pühapäeval 28. jaanuaril kell 20.40:

– Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga kuus raketi-, kaks õhurünnakut

– Ukraina õhujõud: Vene vägedel on püsivalt umbes 900 täpset kaugmaaraketti

– Briti luure: venelaste rahulolematus sõjaga kasvab

– Ukraina SBU paljastas väidetava vandenõu 40 miljoni dollari omastamiseks

– Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva nelja Ukraina oblastit

– Budanov: lähiajal leiab aset Ukraina ja Vene sõjavangide vahetus

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 740 sõdurit

Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga kuus raketi-, kaks õhurünnakut

Vene vägi korraldas viimase ööpäevaga Ukraina territooriumil kuus raketi- ja kaks õhurünnakut, teatas Ukraina kindralstaap pühapäeva õhtul.

Kella 18 seisuga tegi vaenlane ööpäevaga ka 51 lasku mitmikraketiheitjatest.

Peastaap lisas, et okupantide suurtükkide ja miinipildujate tule all oli üle 100 asustatud punkti Ukraina Tšernihhivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Mõkolajivi ja Hersoni oblastis.

Ukraina õhujõud: Vene vägedel on püsivalt umbes 900 täpset kaugmaaraketti

Ukraina õhujõudude kõneisiku Juri Ignati väitel on Vene vägedel järel veel umbes 900 suure täpsusega kaugmaaraketti, vahendas pühapäeval uudisteportaal Unian.

“Viimastel andmetel oli see ligikaudu sama näitaja kui eelmisel perioodil – umbes 900 suure täpsusega kaugmaaraketti. Nad on jäänud samale tasemele, sest kolme kombineeritud suurrünnaku ajal kasutas vaenlane 29. detsembrist 8. jaanuarini suurel hulgal rakette,” selgitas Ignat telemaratoni saates.

Ta meenutas, et 29. detsembril kasutas Venemaa rünnakuteks 158 raketti. 2. jaanuaril kasutas ta ära veel sadakond drooni ja raketti.

Venemaa kasutab sama palju kui toodab ja seetõttu on see näitaja nüüd sellisele tasemele jäänud, rääkis Ignat.

Tema sõnul toodab Vene Föderatsioon praegu umbes 100 raketti kuus.

“Umbes 100 raketti, nagu see oli suvekuudel. Nad tegid siis ka arvutusi selle kohta, kui palju rakette nad toodavad. Luure peavalitsus teatas siis meile, et rakette on sadakond. No umbes sama palju lasti välja ka meie riigi pihta. /…/ Nad ei saa endale lubada rohkem rakette välja lasta,” märkis ta, lisades, et rakette Kalibr on praegu kasutusel üsna vähe.

Ukraina õhutõrje hävitas Dnipropetrovski oblasti kohal Vene tiibraketi

Ukraina õhutõrje hävitas pühapäeval Dnipropetrovski oblasti kohal Vene tiibraketi, teatas oblasti sõjalise administratsiooni juht.

Serhi Lõssak kirjutas sotsiaalmeedias, et Vene vägede rakett hävitati Dnipro rajoonis.

Loe rohkem:  Meedia: Egiptus ehitab Siinai poolsaarele gazalastele hiigellaagrit | Välismaa

Briti luure: venelaste rahulolematus sõjaga kasvab

Rünnakute sagenemine sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroode ning teiste selliste asutuste vastu Venemaal võib viidata sellele, et president Vladimir Putini lubadust mitte läbi viia uut mobilisatsioonilainet ei usuta, väidab Briti luure.

“22. jaanuaril 2024 teatasid Venemaa võimud, et alates konflikti algusest 2022. aasta veebruaris on sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroode vastu rünnakuid toime pandud 220 korda. Meedia andmetel on alates 26. juulist 2023 registreeritud 113 rünnakut sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroode vastu,” seisab Briti luure aruandes.

“Kokkuvõttes näitab see statistika, et viimase kuue kuu jooksul on sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroode vastu korraldatud süütamiste arv kahekordistunud,” sedastab aruanne.

Välja on toodud Venemaa välisluureteenistuse juhi Sergei Narõškini sõnad, mille kohaselt rünnakute toimepanijad tegutsesid lääne ametnike nimel.

“Kuid rünnakute arvu kasv on väga tõenäoliselt seotud sellega, et Venemaa elanike seas kasvab rahulolematus sõjaga ja seda eriti nende seas, kes võidakse mobiliseerida kohe, kui kuulutatakse välja teine ​​mobilisatsioonilaine,” ütleb brittide ülevaade.

Selle kohaselt läheb edasine mobilisatsioon vastuollu Putini 14. detsembril 2023 antud lubadusega, et uut lainet ei tule, kuid rünnakud viitavad luureekspertide hinnangul suure tõenäosusega usalduse puudumisele nende lubaduste vastu.

Briti kaitseministeerium avaldas aruande pühapäeval sotsiaalmeedias.

Ukraina SBU paljastas väidetava vandenõu 40 miljoni dollari omastamiseks

Ukraina relvafirma töötajad sepitsesid kaitseministeeriumi ametnikega vandenõu, et omastada ligi 40 miljonit dollarit, mis olid ette nähtud 100 000 miinipildujamürsu ostmiseks, teatas Ukraina julgeolekuteenistusteenistus (SBU) laupäeva hilisõhtul.

Süüdistus esitati viiele inimesele, kellest üks peeti kinni Ukraina piiri ületamisel. Süüdimõistmise korral ähvardab neid kuni 12-aastane vanglakaristus.

Julgeolekuametnike sõnul algas uurimine 2022. aasta augustis, mil ametnikud sõlmisid relvafirmaga Lviv Arsenal lepingu 1,5 miljardi grivna (39,6 miljoni dollari ehk umbes 36 miljoni euro) väärtuses suurtükimürskudele.

Pärast makse laekumist pidid ettevõtte töötajad raha üle kandma välismaal registreeritud ettevõttele, kes seejärel laskemoona Ukrainasse toimetab.

Kaupa aga ei tarnitud ning raha saadeti hoopis eri arvetele Ukrainas ja Balkanil, teatasid uurijad. Ukraina peaprokurör ütles, et raha on vahepeal arestitud ja tagastatakse riigi kaitse-eelarvesse,

Nii Euroopa Liit kui ka NATO on rõhutanud, et võitlus korruptsiooniga on Ukraina jaoks eluliselt tähtis, kui ees seisab loodetud liikumine lääne struktuuridega.

Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva nelja Ukraina oblastit

Venemaa korraldas ööl vastu pühapäeva taas drooni- ja raketirünnakuid neljale Ukraina piirkonnale, haavates vähemalt kolme inimest, teatasid Ukraina relvajõud.

Teate kohaselt lasti välja kaheksa Shaheed-drooni, kaks raketti Iskander ning kolm raketti S-300. Neli neist lasi Ukraina kaitsevägi alla.

Tsiviilsihtmärgid ja taristu olid tule all Poltaava, Donetski, Zaporižžja ning Dnipropetrovski oblastites.

ÜRO andmetel on alates sõja algusest 2022. aasta veebruaris Ukrainas surma saanud vähemalt 10 000 tsiviilisikut. 

Loe rohkem:  Läti kutsus tagaotsitavate nimekirja tõttu välja Vene ajutise asjuri | Välismaa

Budanov: lähiajal leiab aset Ukraina ja Vene sõjavangide vahetus

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov ütles, et lähiajal leiab Ukraina ja Venemaa vahel aset sõjavangide vahetus, vahendas portaal Unian laupäeval. Budanov ütles õhtuses telemaratoni saates, et Ukraina pool teeb praegu selleks kõik, mis võimalik.

“Meie inimeste – nii sõjaväelaste kui tsiviilisikute – elud ei tohiks olla ohus ega neis kohutavates tingimustes, milles neid seal hoitakse. Teeme kõik, mis võimalik. Olen kindel, et lähiajal leiab vahetus siiski aset,” sõnas ta.

Budanov lisas, et viimaks saavad Ukraina võimud teada, mis tegelikult juhtus Vene sõjalennukiga Il-76 ja selle pardal väidetavalt viibinud sõjavangidega.

Alates täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril on Ukraina ja Venemaa korraldanud mitu sõjavangide vahetust. Viimane leidis aset 3. jaanuaril, mil suurima vangide vahetusega naasis koju 230 Ukraina kaitsjat.

Luure peadirektoraat teatas 24. jaanuaril, et Ukraina ja Venemaa kavatsesid sel päeval korraldada järjekordse sõjavangide vahetuse, kuid see kukkus läbi Belgorodi lähistel toimunud lennuõnnetuse tõttu. Okupandid väitsid, et selle lennuki pardal oli väidetavalt Ukraina sõjavange, keda parasjagu viidi vahetusse, märkis sõjaväeluure.

Seni on ebaselge, mis täpselt toimus ja mis on tegelikult saanud väidetavalt lennuki pardal olnud ukrainlastest.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 740 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 382 110 (võrdlus eelmise päevaga +740);

– tankid 6280 (+9);

– jalaväe lahingumasinad 11 671 (+19);

– suurtükisüsteemid 9097 (+12);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 972 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 660 (+0);

– lennukid 331 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7041 (+4);

– tiibraketid 1845 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 103 (+31);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1436 (+3).

Today marks the 704th day of war, and the recent revelation by the Security Service of Ukraine (SBU) regarding an alleged conspiracy to embezzle 40 million euros is a stark reminder of the ongoing challenges faced by our neighboring country. It is crucial for Estonia to stand in solidarity with Ukraine and continue to support efforts to combat corruption and secure peace. As a member of the international community, we must remain vigilant and united in our commitment to upholding justice and stability in the region. The fight against corruption and aggression must never waver, and Estonia will continue to strive for a peaceful and prosperous future for all.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga