Sisulooja kaitses Tsahknat: see on kooskõlas NATO artikkel kahega | Eesti

Tsahkna kaitses Sisuloojat, öeldes, et see on kooskõlas NATO artikli kahega. See samm tõestab Eesti pühendumust kollektiivsele julgeolekule ning liitlaste toetamisele. Tsahkna sõnul on oluline, et kõik NATO liikmesriigid näitaksid üles solidaarsust ja valmisolekut kaitsta üksteist rünnaku korral. See julgustab teisi liikmesriike järgima Eesti eeskuju ning tugevdab NATO kollektiivset kaitset ja julgeolekut kogu piirkonnas.

Sa oled sisuloomega väga lähedalt tuttav ja tegelikkuses oled sina ka Eesti riigi asju ajamas.

Jaa. Ma tegelikult täna öösel jõudsingi Brüsselist just tagasi. Ma käisin NATO peakorteris ja Geilenkircheni lennubaasis.

Margus Tsahkna visiidist oled sa tõenäoliselt juba kuulnud ja ennast ka kurssi viinud. Mis sa arvad, mis seisus me praegu oleme? Kas sedasorti sisuloomet on vaja Eesti välisvisiitidel?

Jaa, kindlasti. Kui me räägime sellest, mis toimus Margus Tsahknaga ja välisministeeriumi visiidil Indiasse, kus oli kaasatud Karl-Gustav Kurn, kes on sisulooja, siis tegelikult oli tegu avaliku diplomaatiaga. Avalik diplomaatia on siis riigi maine kujundamine või nii-öelda brändimine läbi mittepoliitiliste ja majanduslike, vaid pigem kultuuriliste aspektide. Ja see on väga-väga oluline. Nüüd, kui me räägime sellest konkreetsest visiidist, siis siin võis pahameelt pälvida see seetõttu, et seostati liigselt Margus Tsahkna isikut, tema poliitilist agendat. Me peame väga selgelt eristama, kas me teeme poliitilist reklaami või me loome positiivset kuvandit Eesti institutsioonidele.

Kui rääkida sellest, siis isegi NATO artikkel kahes on välja toodud, et allianssi liikmesriigid annavad endast parima panuse, et tugevdada enda vabasid institutsioone selleks, et tagada ka rahvusvaheliselt võimalikult hea koostöö. Ja välisministeerium kahtlemata on üks nendest vabadest institutsioonidest.

(NATO artikkel 2 – Lepinguosalised aitavad kaasa rahumeelsete ja sõbralike rahvusvaheliste suhete arendamisele, tugevdades oma sõltumatuid institutsioone, levitades paremat arusaamist nende institutsioonide aluspõhimõtetest ning luues tingimused stabiilsuseks ja heaoluks. Nad püüavad kõrvaldada vastuolusid oma välismajanduspoliitikas ning arendada kõigi ja üksikute lepinguosaliste vahelist majanduslikku koostööd. – toim.)

Kas ma võisin siit välja lugeda, et tegemist on natuke Margus Tsahkna valimiskampaaniaga?

Ma ei oska seda öelda. Ma ei ole pädev inimene seda kommenteerima. Aga mida ma arvan, on see, et välisministeeriumi koostöö sisuloojaga on ainult positiivne. See on eluliselt tähtis tänasel keerulisel poliitilisel ajal, et me toome teadlikkust noorte sekka rahvusvahelistel teemadel, julgeolekust, Eesti institutsioonidest ja sellest, kuidas need toimivad.

Kui nüüd rääkida ikkagi sellest poliitilisest mõõtmest, siis Margus Tsahkna on ju välisminister. Kuidas me eristame seda, kas ta on nüüd erakonna Eesti 200 poliitik või ikkagi välisminister? Ma arvan, et see on selline libe jää.

Kuidas me peaksime tegema vahet või leidma hea tasakaalu sisu ja vormi osas? Võib-olla neid vestlusi ja kogu seda infot oli Margus Tsahkna puhul veidike vähem, aga selliseid suuri käepigistusi ja kõike muud oli rohkem?

Ma ei oska seda hinnata. Ma ei lugenud neid postitusi kokku, et kumba nüüd seal täpsemalt rohkem oli. Ma arvan, et Karl-Gustav Kurn, kes Tsahknaga visiidil Indias käis, tegi väga head tööd. Ilmselgelt võib seda alati teha veel rohkem süvitsi, rääkida veel rohkem poliitilistest ja rahvusvahelistest poliitikatest, mis seda visiiti puudutasid, aga siinkohal me peame meeles pidama, et enamik nendest inimestest, kes sisuloojaid sotsiaalmeedias jälgivad, võib-olla ei ole alati kõige teadlikumad nendel teemadel ja neid ei tohi ka ära hirmutada. Peab leidma ka sellise pehmema tasakaalu.

Sinu visiidid on võib-olla pigem sellise sisu, mitte vormi poole peal?

Ma katsun jaa. Mul tegelikult nüüd on kaks Instagrami postitust tulnud ja Facebook’i postitused ka, kus ma ikkagi räägin, et me käisime Geilenkirchenis Saksamaal, kus on siis NATO lennubaas ja seal ma rääkisin päris spetsiifiliselt ka sellest lennukist, mida me seal nägime ja Evexi õhuturbesüsteemist detailsemalt. Ja lisaks tegin ma ka USA suursaadikuga NATO juures Julianne Smithiga täispika intervjuu, mis ilmub täna minu Youtube’i blogis.

Kui pikalt sinu käik aega võttis?

Ma olin seal kaks päeva. Tegelikult ma olin kolm koos reisimisega, sellepärast et esimesel päeval küll midagi ei toimunud, aga seal oli selline welcome coffee, Esimesel päeval käisime me NATO peakorteris Brüsselis, kus meile tutvustati maja. Ja lisaks kohtusin ma ka Eesti asejuhiga NATO juures Andre Lipandiga, kellega ma tegin samuti täispika intervjuu, mis ilmub ka täna minu Youtube’i videos.

Kui palju sa jõuad kahepäevase visiidi jooksul üleüldse materjali korjata? Mitu lugu, mitu postitust sa arvad, et sealt võiks tulla?

Ma ei loe neid kokku, aga materjali oli ikkagi väga palju ja ma olen tõesti teinud ka väga palju tööd, et võimalikult sisuliseks seda saada. Sellepärast et kui sellistel teemadel nagu julgeolek ja välispoliitika üldse sõna võtta, võiks olla seal ikkagi
mingisugune sisu.

Nüüd me jõudsime tegelikult tõenäoliselt kahe peale siin tõdemuseni, et sotsiaalmeedias on ju võimalik endale kanaleid leida.

Absoluutselt.

Ja kui ühte inimest võib-olla kõnetab rohkem see pilt ja see visuaal, mis seal juures toimub, siis teist võib-olla kõnetab rohkem see sisu ja need inimesed, kes seal on. Sotsiaalmeedia annab meile täna ju enneolematult suure ja laia võimaluse väga erinevate kanalite vahel valida.

Absoluutselt. Ja kõikidele kuulajatele ma soovitan lugeda, kes on sellest teemast huvitatud Maarja Karmini Tartu Ülikooli bakalaureusetööd “Avalik diplomaatia välisministeeriumi kommunikatsioonis”.

Kaitseminister Kalle Laanet avaldas kindlat seisukohta, et Eesti panus NATO-sse on oluline ning tsiviilliidrite mobiliseerimine on samuti oluline. Sisulooja kaitses Tsahknat on samm õiges suunas ning see on kooskõlas NATO artikkel kahega. Eesti on kindlalt pühendunud alliansi väärtuste ja eesmärkide säilitamisele ning valmis panustama oma osa ühise julgeoleku tagamiseks. Koostöö tsiviil- ja sõjaliste struktuuride vahel on oluline samm meie kaitsevõime tugevdamiseks ning vastupanu suurendamiseks välisohule.