Sisulooja: andmete kogumisest suurem oht on Tiktoki sõltuvust tekitav sisu | Elu

2259000h7f5ft24

Tere tulemast Eestisse! Tänapäeva digimaailmas on sotsiaalmeedia platvormidel, nagu TikTok, üha suurem mõju meie igapäevaelule. Viimases Sisulooja artiklis uuritakse andmete kogumise varjukülgi ja räägitakse sellest, kuidas TikToki sõltuvust tekitav sisu võib olla suurem oht kui me esialgu arvame. Artikkel toob esile olulised küsimused privaatsuse ja meedia mõju kohta ning kutsub lugejaid kaasa mõtlema selle üle, kuidas me kasutame sotsiaalmeediat ja millist mõju see meile avaldab. Tule avastama uusi perspektiive ja mõtteainet artikli lugemisel!

Tiktoki sisulooja Gerhard Trolla rääkis “Terevisioonis”, et andmete kogumisest suurem probleem on Tiktoki kiirmeedia kontseptsioon, mis ühiskonda pikaajaliselt palju rohkem õõnestab. Nooremteadur Maia Klaassen lisas, et tehisintellekti arendamiseks koguvad andmed kõik platvormid.

“Oluline on Tiktok sisuloojale sellepärast, et seal veedetakse väga palju aega, väga paljud inimesed kasutavad seda äppi,” ütles Tiktoki sisulooja Gerhard Trolla.

Välisluureameti aastaraamatu põhjal on Tiktok videorakendus, mis kogub ulatuslikult infot seadme ja selle kasutaja kohta, näiteks telefonis olevate kontaktide, kalendri, teiste rakenduste, WiFi ühenduste ja asukoha kohta.

“See ei olnud minu jaoks üllatus, et Hiina kogub Tiktokis andmeid. Üllatas pigem see, mida nad nende andmetega teevad ehk et plaanivad võib olla tehisintellekti sellega luua, kasutades võimalikult palju erinevaid kultuure, et tehisintellekt ei oleks ainult Hiina-põhine. Igapäevaselt sinna sisu luues ma väga palju sellele ei mõtle. Mina ei pane sisusse väga isiklikke andmeid. Mida inimene selle vastu teha saab? Mitte kasutada seda äppi,” ütles Trolla.

Trolla sõnul on tema eakaaslased, 25-aastased noored sellest ohust teadlikud, suurema probleemina näeb ta nooremad inimesi, alla kümneaastaseid, kellele antakse tahvelarvuti koos meediarakendusega kätte, et nad oleksid vait. “Nemad kindlasti ei teadvusta endale seda. Minu arvates on veel suurem oht, kui andmete kogumine, Tiktoki üleüldine kontseptsioon ehk kuidas kiire meedia tarbimine ühiskonda pikaajalisemalt õõnestab,” lisas ta.

Loe rohkem:  Toidublogija: maitsva vastlakukli saladus on või ja tervislikum jahu | Elu

“Enamike kasutajate jaoks on Tiktok meelelahutusrakendus, mille järgi ka Meta samas tuules on üritanud liikuda lühikeste audiovisuaalsete klippide poole,” selgitas Tartu Ülikooli meediapädevuse nooremteadur Maia Klaassen. “Kui mõelda Tiktoki mõjule, siis ta on juba muutnud seda, kuidas ja millist infot me tarbime. Kui panna midagi Tiktoki südamele, siis ma sarnaselt teiste uurijatega tooksin välja, et meie tähelepanu on aina puudulikum ressurss ja sellist tüüpi sõltuvust tekitav sisu, kus algoritm väga hästi teab, mis sulle meeldib, on hetkeseisuga kõige suurem probleem.”

Klaasseni sõnul saab Tiktoki kasutaja üksikisiku tasandil teha seda, et ta on probleemist teadlik. “Inimene võiks endalt näiteks küsida, mida ma olen täna Tiktokis tarbinud ja kuidas on see mõjutanud näiteks seda, mida ma poest olen ostnud, kuidas on see mõjutanud seda, kuidas ma sõpradega suhtlen või mida ma teistel platvormidel teen,” ütles Klaassen.

Kõige olulisem, et Tiktoki kasutaja on teadlik, millist infot ta platvormil jagab. Tiktoki võib kasutada alates 13. eluaastast, aga platvormi kasutavad Klaasseni sõnul ka nooremad ning rõhutab, et kindlasti on vaja alaealistel vanemlikku järelvalvet. “See, et noored oskavad nutiseadmeid nutikalt kasutada, ei tähenda, et nad oskaksid analüüsida, miks ja mis seal toimub.”

“Tehisintellekti arendamiseks koguvad andmeid kõik platvormid,” selgitas Klaassen. “Tehisintellekt, mida nad arendavad, on seesama soovitusalgoritm ehk et nad koguvad kasutaja kohta nii palju andmeid kui võimalik selleks, et kasutajat eriti suunatud sisuga palju kauem platvormil hoida. Tähelapanumajandus on selle kõige alus.”

Trolla lisas, et kiirmeedia tapab ära laste loovuse ja keskendumisvõime. “Vahet ei ole, kas see on Tiktok, Instagram Reels või Snapchat, igas äpis on videote vaatamise koht olemas,” ütles ta, miks ei ole mõtet meediaplatvorme ära keelama hakata.

Loe rohkem:  Kooli õppejuht: streik on viimase piirini aetud inimeste appikarje | Elu

Kokkuvõttes võib öelda, et Sisulooja artikkel tõi esile olulise probleemi seoses Tiktoki sõltuvust tekitava sisuga. Kuigi andmete kogumine on oluline küsimus, ei tohiks unustada ka selle platvormi potentsiaalset mõju vaimsele tervisele. On oluline, et nii vanemad kui ka noored oleksid teadlikud sellest, kuidas sotsiaalmeedia platvormid võivad mõjutada meie käitumist ja vaimset heaolu. See artikkel on hea meeldetuletus vajadusest pöörata tähelepanu sotsiaalmeedia mõjule ning arendada tervislikke harjumusi nende platvormide kasutamisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga