Siseministeeriumi kavandatav varjendi nõue tõstab hoonete ehitushinda | Eesti

Siseministeeriumi kavandatav varjendi nõue, mis kohustab hoonetele rajama varjendid õhurünnakute varuks, on tekitanud arutelu ja muret ehitushindade tõusu pärast Eestis. Kuidas see otsus mõjutab kinnisvara arengut ja kuidas tagab elanikele ohutuse? Kas see on vajalik samm riigi julgeoleku tagamiseks või hoopis liigne kulutus, mis muudab eluaseme hankimise keerulisemaks? Uudis tõstab esile olulisi küsimusi ja väljakutseid, mis mõjutavad kogu riigi ehitussektorit.

Siseministeeriumis ette valmistatava varjumise eelnõuga soovib riik kehtestada varjendi rajamise nõude kõigi üle 1200 ruutmeetri suuruse pindalaga hoonete ehitamisel. Prognoosi järgi lisab varjendi ehitamine hoone ehitushinnale juurde kaks protsenti.

Siseministeerium tutvustas reedel pressikonverentsil eelnõu, millega reguleeritakse varjumise korraldus Eestis ning kehtestatakse varjendi rajamise kohustus uutele ehitistele ja varjumiskoha nõuded olemasolevatele hoonetele.

“Vaadates julgeolekuolukorda meie regioonis on oluline, et hakkaksime täna tegutsema selle nimel, et sõjalise ohu korral oleks meie inimesed kaitstud. Sõjaline vastupanuvõime on täpselt nii tugev, kui on tagala. Varjumine on laiemas elanikkonnakaitses oluline, sest sellega säästame inimelusid olukorras, kus vaenlane ründab sõjaliste objektide asemel tsiviilelanikkonda – nagu venelased on seda Ukrainas juba kaks aastat teinud,” ütles siseminister Lauri Läänemets (SDE).

Uutele hoonetele varjendi rajamise kohustus puudutab hooneid, mille pindala on üle 1200 ruutmeetri. Need on elamu, majutus- või toitlustushooned, büroohooned, kaubandus- või teenindushooned või meelelahutus, haridus-, tervishoiu või muud avalikud hooned. Eestis on selliseid hooneid ligikaudu 15 000. Varjendi suurus moodustama olema vähemalt kaks protsenti ehitise pinnast.

Üle 1500 ruutmeetri suuruse pindalaga tööstushoonetest puudutab eelnõu ligikaudu 1900 hoonet, selliste hoonete puhul moodustaks varjend ühe protsendi ehitise pinnast.

Üle 10 000 ruutmeetri suuruse pindalaga avalikke hooneid, mida kohustus puudutab, on ligikaudu 150. Selliste hoonete puhul peab varjendi suurus olema vähemalt kaks protsenti ehitise pinnast.

Varjendi ehitushind sõltub ruumi suurusest, jäädes vahemikku 1600 eurot ruutmeetri kohta kuni 3200 eurot ruutmeetri kohta. Mida suurem varjend, seda soodsam on hind ruutmeetri kohta.

Soome kogemusel lisab varjendi rajamine ehitushinnale juurde keskmiselt üks kuni kaks protsenti.

Tehnilised nõuded varjendile koostatakse koostöös eriala ekspertide ja liitudega. Eeskujuks võetakse Soomes kehtivad nõuded ja Rootsis varem kehtinud nõuded (Rootsi loobus nõudest kümme aastat tagasi).

Varjendeid saab tavaolukorras kasutada muul otstarbel, näiteks parklana. Varjend valmistatakse kasutamiseks ette, kui riik annab selleks korralduse. Soomes on selleks aega 72 tundi.

Soomes levinud graniitkaljuvarjendeid pole Eestisse võimalik nõuetekohaselt rajada.

Uusi ehitisi, millele kehtiks varjendi rajamise nõue, ehitatakse Eestis ligikaudu 100 hoonet aastas.

Siseministeeriumi ettepanek on kehtestada nõuded ka olemasolevatele hoonetele, mis on pindalalt sama suured kui varjendi rajamise kohustusega uued hooned.

Varjumisvõimaluste hindamiseks ja varjumiskindluse suurendamiseks koostatakse olemasolevatele hoonetele juhendmaterjal.

Varjumiskohana sobib kasutada tugevate seintega ja ilma akendeta ruume, näiteks keldrid, maa-alused parklad ja vannitoad.

Olemasolevad hooned peavad nõudeid täitma etapiliselt – hindama varjumisvõimalusi olemasolevas hoones ning varjumisvõimaluste olemasolul koostama varjumisplaani. Kui varjumise võimalus puudub, tuleb kindaks teha lähim võimalik avalik varjumiskoht. Sellisel juhul varjumisplaani koostamist ei nõuta.

Varjumisplaan kirjeldab, kuhu hoones varjutakse, kuidas toimub varjumiskoha ettevalmistamine ja varjumiskindluse tugevdamine, näiteks keldriakende katmine ja lagede toestamine. Varjumiskindluse minimaalsel tasemel tagamiseks on aega kaks aastat.

Varjumiskindluse täiendav tugevdamine jääb hoone omaniku vastutada. Päästeamet koostab kortermajade tüüpprojektide kaupa juhised ja näidislahendused varjumisvõimaluste maksimaalseks tagamiseks.

Eestis on üle 210 avaliku varjumiskoha ligikaudu 160 000 inimesele

Ukraina täiemahulise sõja puhkedes sai päästeamet ülesandeks kriisiolukorras elanikkonna varjumise korraldamise. Selle raames alustas päästeamet avalike varjumiskohtade märgistamist ja juhendmaterjalide väljatöötamist.

Hetkeseisuga on tähistatud 210 avalikku varjumiskohta ligikaudu 160 000 inimesele.

Eelnõuga saab varjumise korraldamine päästeameti ülesandeks, sealhulgas meetmete rakendamine ja järelevalve.

Pressikonverentsil täpsustati ka teemakohast terminoloogiat.

Varjend – ehitis või selle osa, mis on spetsiaalselt varjumiseks ehitatud. Selle konstruktsioon vastab nõuetele ja kaitsevõime on mõõdetav. Varjend kaitseb tolmu, lööklaine, plahvatuse, saastunud välisõhu ja lendava eseme eest.

Varjumiskoht – varjumiseks kohandatud ehitis või selle osa, mis kaitseb tolmu, lööklaine ja lendava eseme eest.

Avalik varjumiskoht – avalikus ruumis märgistatud koht, kuhu tänaval viibiv inimene saab kiirelt varjuda.

Kokkuvõttes võib öelda, et Siseministeeriumi kavandatav varjendi nõue tõstab hoonete ehitushindu Eestis. See võib tekitada lisakulusid ehitusettevõtjatele ja kinnisvaraarendajatele ning mõjutada ka lõpphindu tarbijatele. Samas on varjendite nõue seotud ohutuse tagamisega ning võib aidata vähendada riske loodusõnnetuste või terrorismiaktide korral. Seega tuleb leida tasakaal ohutuse ja kulude vahel, et tagada hoonetele vajalik kaitse, samas vältides oluliste kinnisvaraprojektide kallinemist.