Simson: Saksa gaasi transiidilõiv ohustab EL-i energiasolidaarsust | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Rahvusvahelisel areenil on tekkinud terav arutelu Saksa gaasi transiidilõivu üle, mis võib ohustada Euroopa Liidu energiasolidaarsust. Mõjukas Euroopa Komisjoni volinik Kadri Simson on seisukohal, et selline lõiv seaks ohtu Euroopa Liidu ühtsuse ning võib viia energiataristu ebavõrdsuse suurenemiseni. See teema on pannud paljud riigid küsimärgi alla asukohapõhise maksustamise poliitika ning tugevdanud vajadust rajada usaldusväärne ja jätkusuutlik energiataristu kogu Euroopa jaoks. Jätkame selle olulise teema aruteluga, et tagada stabiilne ja turvaline energiavarustus kogu Euroopa Liidus.

Saksamaa lõiv gaasi transiidile oma territooriumi kaudu ohustab Euroopa Liidu energiasolidaarsust ning õõnestab liikmesriikide püüdlusi vähendada Vene gaasi tarbimist, ütles Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson esmaspäeval EL-i energeetikaministrite kohtumise järel.

Saksamaa kehtestas lõivu 2022. aasta suvel, et rahastada enda gaasihoidlate täitmist. Praeguseks, kui gaasi hinnad on langenud, ulatub lõivu suurus kuni kümnendikuni gaasi börsihinnast. Sarnast lõivu gaasi transpordi eest oma territooriumi kaudu kavatseb kehtestada ka Itaalia.

Kesk-Euroopa riigid, ennekõike Tšehhi, Austria, Slovakkia ja Ungari, on kritiseerinud lõivu, väites, et see raskendab Vene gaasitarnete asendamist Saksamaa kaudu imporditud gaasiga. Neli riiki palus Euroopa Komisjoni asuda tegutsema Saksa lõivu teemal.

Simson rõhutas, et kõikide liikmesriikide gaasihoidlate täituvuse tagamine pole ainult ühe konkreetse riigi koorem.

“Ühepoolsed riiklikud meetmed ekspordipiirangute või lõivude näol õõnestavad meie energiasolidaarsust ning võivad ohustada meie katseid mitmekesistada meie gaasitarneid [ja vähendada sõltuvust] Vene gaasist. Seetõttu olen läbi rääkinud meie Saksa kolleegidega,” ütles Simson.

Euroopa Komisjon palus EL-i energeetikaametil ACER uurida lõivu mõju gaasiturgudele.

Kesk-Euroopa riigid otsivad samal ajal uusi gaasi tarnimise võimalusi, sest nende gaasitarnete leping Vene riigi omandis ettevõttega Gazprom saab otsa selle aasta lõpus.

“Komisjoni seisukoht on väga selge. Minu tunne on, et lahenduse puudumisel võib alata rikkumismenetlus. Me oleme samuti kuulnud Saksamaalt ja Itaalialt, ning nad võtavad kriitikat tõsiselt kuulda. Meie eesmärk on vähendada sõltuvust Vene gaasitarnetest ning oleks kergem mitte maksta kunstlikku transiiditasu, mis toetab loogiliselt tarneid idast,” ütles Tšehhi asepeaminister Jozef Sikela.

Sikela sõnul toetavad Kesk-Euroopa riike nüüd ka Prantsusmaa ja Poola.

Kokkuvõttes võib öelda, et Kati Simsoni hoiatus Saksa gaasi transiidilõivu mõju kohta EL-i energiasolidaarsusele on oluline ja pakiline teema. Euroopa Liit peab kindlustama, et sellised otsused ei ohusta liikmesriikidevahelist solidaarsust ja õiglast energiatarne jaotust. Oluline on leida tasakaal erinevate huvide vahel ning tagada, et EL-i energiapoliitika edendaks jätkusuutlikkust ja julgeolekut kõikide liikmesriikide jaoks. Ainult läbi koostöö ja arutelude saab tagada tõhusa ja stabiilse energiatarne kogu Euroopa Liidus.