Tere tulemast! Sel nädalavahetusel kuulutati välja Muuseumirottide võitjad ning kunstimaailm on elevil nende saavutuste üle. See aasta olid konkursil esitatud tööd erakordsed ning žürii tunnustas mitmeid andekaid kunstnikke. Muuseumirottide võistlus on osutunud oluliseks platvormiks Eesti kunstnikele, pakkudes neile võimalust oma loomingut laiemale publikule tutvustada. Võidutööd on väljas ka meie muuseumis ning kutsun teid kõiki avastama neid imelisi kunstiteoseid. Tutvuge võitjate töödega ning avastage uusi andekaid kunstnikke meie oma kodumaal!
Pärnu kontserdimajas selgusid reedel, 2. veebruaril möödunud aasta parimad muuseumiteod. Eesti muuseumide aastaauhindade galal jagati Muuseumirotte üheksas kategoorias. Lisaks panid eriauhinnad välja nii Eesti Muuseumiühing kui ka EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond.
“Täna tähistame mitte ainult ühe kalendriaasta saavutusi Eesti muuseumides, vaid ka muuseumide võimet inspireerida ja muuta ühiskonda. Muuseumid loovad silla mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ning jutustavad Eesti lugu nii eestimaalastele kui ka meie külalistele. Tänan kõiki nominente ja kogu muuseumirahvast, kes tegutsevad iga päev selle nimel, et meie imelisest kultuuririkkusest ja ajaloost saaksid osa ka need, kes tulevad pärast meid,” rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
Muuseumide aastaauhindade konkursile esitati tänavu 87 taotlust, millest Muinsuskaitseameti juures tegutsevad komisjonid valisid välja 27 nominenti, kokku üheksas kategoorias. Eriti rikkalikult sai nominatsioone sellel aastal Eesti Rahva Muuseum, pälvides nominatsiooni koguni seitsme projekti eest.
“Muuseumidel on võime pidevalt areneda ja kohaneda, sidudes oskuslikult möödunut nii käesoleva kui eesseisvaga,” ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson. “Soovin rõhutada, et inimeste kõrval on just muuseumide kogudes peituvatel kultuuriväärtustel väga suur roll. Muuseumitöö hing on muuseumide kogudes. Seal on hoidmisel ja arendamisel meie ühine vara, mille hea käekäigu pärast peame me kõik muret tundma, et need kordumatud väärtused ei kaoks, vaid kestaksid avastamiseks, kasutamiseks, tõlgendamiseks, inspiratsiooni ammutamiseks ja emotsioonide pakkumiseks,” sõnas Mihkelson.
Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid:
Aasta näitus: Kunst antropotseeni ajastul // Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum
Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Ulrike Plath, Bart Pushaw, Tiiu Saadoja, Karin Vicente
Teadustrükis: Keeruliste aegade kiuste. Gustav Ränga päevikud 1939–1948 // Eesti Rahva Muuseum
Marleen Metslaid, Indrek Jääts
Teadusüritus: Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes. Teadusürituste sari 2021–2023. // Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum
Merike Kurisoo
Muuseumiuuendaja: Muuseumivaldkonna ja museoloogia arendus // Eesti Rahva Muuseum
Pille Runnel, Agnes Aljas
Kogukonna sõber: Kogukonnaga koos. Näituse “Anu Raud. Elumustrid” korraldamine Heimtali küla kogukonnas ja kogukonnale mõeldes. // Eesti Rahva Muuseum – Heimtali muuseum
Tuuli Tubin McGinley, Anu Raud, Ene-Liis Semper
Konserveerimistöö: Õppetahvlite uus elu. Tartu Ülikooli muuseumi õppetahvlite kollektsiooni konserveerimine ning eksponeerimislahenduste väljatöötamine. // Tartu Ülikooli muuseum
Anne Arus, Virge Lell, Netty Muld, Kristiina Ribelus, Maris Tuuling, Tiina Vint
Muuseumikogu arendaja: Eesti digiühiskonna arengu teemalise kollektsiooni loomine. Kestus 2021–2023 // Vabamu
Karen Jagodin, Liisi Rannast-Kask
Turundustegu: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi olümpiateemaline lennuvärav Tallinna Lennujaamas // Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
Siim Randoja, Ingris Suvi, Rait Männik, Kaarel Antons
Muuseumihariduse edendaja: Kutsu muuseum külla // Eesti Piimandusmuuseum
Anneli Siimussaar, Heidi Arula, Helen Arula, Mai Kukk, Mailis Kutsar.
Üheksa kategooria võitjale on Eesti Kultuurkapitali toel välja pandud rahaline preemia 1500 eurot, mille eesmärk on toetada erialast enesetäiendamist. Kõigile võitjatele kingitakse skulptor Tiiu Kirsipuu loodud pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jääb ringlema suur Muuseumirott aasta näituse kategooria võitjale.
Eesti Muuseumiühing andis üle ka omapoolse eriauhinna Terav Pliiats, mille pälvis Mariann Raisma. “Mariann Raisma on olnud Eesti muuseumimaastiku innukas uurija, arendaja ja eestkõneleja. Tema juhitud ning heli,- performance– ja raadiokunstniku Patrick McGinley teostatud heliinstallatsioon kõlas toomkiriku varemete peaportaali alal eelmise aasta juulist septembrini ning kutsus kuulajaid ajarännakule ning mõtlema sellele, millist tähendust kannavad varemed tänapäeval. Mariann Raisma uuenduslikud ja hoogsad ideed pakuvad võimalusi hoida erinevate meediumite kaudu tähelepanu all Tartu Ülikooli pärandit,” ütles Eesti Muuseumiühingu juhatuse esimees Kerttu Männiste.
EASi ja KredExi ühendasutuse turismiosakonna ehk Visit Estonia Rotilõksu nimelise eriauhinna külastajasõbraliku muuseumi eest pälvis seekord Vormsi talumuuseum.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Muuseumirottide võistlus oli edukas ja populaarne üritus, mis kutsus esile palju loovust ja fantaasiat. Näitusel esitleti mitmekülgseid kunstiteoseid erinevatelt osalejatelt ning publikul oli võimalus nautida mitmekülgset kunsti mitmel erineval kujul. Võitjate väljakuulutamine pakkus põnevust ja elevust ning näitas, et kunst on elav ja dünaamiline valdkond Eestis. See sündmus julgustab kunstnikke järgmisel aastal samuti osalema ning toetab kunsti populariseerimist ja väärtustamist ühiskonnas.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus