Selge kõneleja tiitli said Astrid Kannel, Mait Malmsten ja Olav Osolin | Inimesed

Tere tulemast! Selge kõneleja tiitliga pärjati hiljuti Eesti armastatud isikud Astrid Kannel, Mait Malmsten ja Olav Osolin. Need kolm inimest on teinud suurepärast tööd, pannes oma südame ja hingega rääkima selged ning veenvad sõnumid. Nende võime rääkida selgesti ja veenvalt on teinud neist tõelised inspiratsiooniallikad paljudele eestlastele. Nende saavutused on tõeliselt väärtustatud ja tähistavad Eesti kõnelemise suurepärast kunsti. Laske meil üheskoos tunnustada neid suurepäraseid selge kõneleja tiitli saajaid!

Eesti Vaegkuuljate Liit tunnustas “Ringvaates” selge kõneleja tiitliga ERR-i ajakirjanikku Astrid Kannelt, näitleja Mait Malmstenit ning kirjanikku ja raadiosaatejuhti Olav Osolini.

Selge kõneleja valimise käivitas Eesti Vaegkuuljate Liit 2013. aastal. Ettevõtmise eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu kenale suulisele eestikeelsele väljendusele. Algselt valiti selge diktsiooniga kõneleja telesaatejuhtide seast, hiljem lisandusid ka raadiosaatejuhtide ja teatrinäitlejate kategooriad.

Oma lemmikute poolt said hääletada nii vaegkuuljad kui ka need, kes hästi kuulevad, selgitas Eesti Vaegkuuljate Liidu esimees Külliki Bode “Ringvaates”. “Selge kõnelemine on ju kõigi jaoks oluline – me kõik tahame ju teada, mida räägitakse, ning tahame ka ise selged kõnelejad olla,” selgitas ta.

Tänavu pälvisid selge kõneleja tiitli Olav Osolin, Astrid Kannel ja Mait Malmsten. Kõik kolm tunnistasid, et tunnustus tuli neile üllatusena.

“Mul on väga hea meel. Mis saab toredam olla kui see, et sinu jutt on arusaadav ja jõuab kuulajateni. Selles mõttes suur tänu ja olen väga meelitatud,” rõõmustas Osolin.

“Ma olen vahel kartnud, et äkki ei saa minust isegi kuulajad aru. Nüüd tuleb välja, et isegi vaegkuuljad saavad aru, see on ju suurepärane. Hea tunnustus,” rõõmustas ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel.

“Ma pean selle auhinna ka osalt oma õpetajatele, kes on mind sellel teel juba lavakunstikoolist alates suunanud, pühendama,” märkis aga Malmsten.  

Selleks, et kõne võimalikult selge oleks, on Malmstenil, Kannelil ja Osolinil paar nippi varuks. Näiteks soovitab Malmsten pöörata tähelepanu sellele, et sõnade, lausete ega käänete lõpud ära ei kaoks. “Eesti keeles on tihti just tähendust andev sõna lause lõpus,” märkis ta.

Kannel aga proovib enne “Aktuaalses kaameras” uudiste lugemist teksti korra läbi lugeda. “R-täht on minu meelest see, mis väsib esimesena. Kui ei ole neli-viis päeva uudiseid lugenud, tunnen, et R-tähed peab saate alguses hästi konkreetselt välja ütlema, sealt edasi tuleb juba ise,” selgitas Kannel.

Osolin rõhutas, et eelkõige on oluline aru saada, mida sa öelda tahad. “Ma olen vaadanud, et jutt, mida ma räägin, oleks selge – kui ma teksti loen, et see oleks hästi loogiline ja seal ei oleks sellised konstruktsioone, mida ma ei suuda välja öelda.”

Samuti on oluline jälgida lause meloodiat. “See annab väga palju tähendust edasi ning aitab aru saada, kas mõte on lõpetatud või mitte,” märkis Malmsten.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Astrid Kannel, Mait Malmsten ja Olav Osolin on vääriliselt saanud Selge kõneleja tiitli. Nende kõneosavus ja võimekus suhelda publikuga on silmapaistev ning väärib tunnustust. Nende panus Eesti meedia- ja kultuurimaastikule on märkimisväärne ning nende selge kõnelemise oskus on kindlasti eeskujuks paljudele. See tiitel tunnustab nende pühendumust ja oskust tõhusalt ja veenvalt suhelda ning tõuseb kindlasti esile nende edaspidises tegevuses.