Seadusemuudatus suurendas loomeinimeste sotsiaalseid tagatisi | Kultuuripoliitika

Eestis on jõustunud seadusemuudatus, mis toob kaasa olulise muutuse loomeliitude liikmete elus. See suurendab loomeinimeste sotsiaalseid tagatisi ning aitab neil paremini oma loominguga tegeleda. Kultuuripoliitika muudatus näitab riigi pühendumust toetada kohalikku kunsti ja kultuuri. See on suur võit kogu loomevaldkonnale ning annab lootust hoida Eesti kunsti ja kultuuri elujõulisena ning jätkusuutlikuna tulevikus.

Riigikogu võttis 20. märtsil vastu kultuurkapitali seaduse muudatuse, mis annab võimaluse maksta senise loometöötoetuse asemel loometöötasu, millega kaasnevad sotsiaalsed tagatised nagu ravi- ja töötuskindlustus ning maksed pensionisammastesse. Seadusemuudatus ei kaota ära ega vähenda kultuurkapitali seni makstavaid stipendiume, preemiaid ja muid toetusi.

Loometöötasu makstakse loomingulise töö eest, millel on konkreetne tulemus. Kui pikalt, kellele ja kui suurt töötasu maksma hakatakse on iga sihtkapitali nõukogu otsustada.

“Kui kõigile loometöötasu saajatele maksta kohustuslikku 725 eurot kuus brutosummana, mis tagab ravikindlustuse, siis võib tuua sellise näite, et pooleks aastaks ehk kuueks kuuks saaks sellist loometöötasu maksta 750 inimesele,” selgitas Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa.

Allikmaa lisas, et siiani on reaalne loometöötoetuse saajate hulk olnud umbes poole väiksem, samas kui tasu suurus võib olla miinimumist ka kordades kõrgem.

Võimalus maksta loometöötasudelt ka sotsiaalmakse tuleb tänu hasartmängu- ja aktsiisimaksu suuremale laekumisele kultuurkapitali eelarvesse. Käesoleval aastal on tõus ligi kaks miljonit eurot.

“Võimalik on muidugi, ja tõesti mingid maa, vee ja õhu märgid seda kinnitavad, et alkoholi tarbitakse ja ka suitsetatakse vähem, seda oli märgata eelmise aasta poole pealt, aga selle vastu otsustas riigikogu eelmisel suvel tõsta aktsiisi- ja ka hasartmängumaksumäära ja see peaks meile rahaliselt kompenseerima vähemaks jäänud suitsetamise ja joomise,” selgitas Allikmaa.

Loometöötasu maksmise korra peab kinnitama kultuurkapitali nõukogu.

“See on ette valmistatud ja loodan, et 27. märtsil, kui koguneb kultuurkapitali nõukogu, see kord ka kinnitatakse,” lisas Allikmaa.

Seejärel saavad sihtkapitalid panna paika oma reeglid, vastavalt iga valdkonna vajadustele ja võimalustele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et seadusemuudatus tõi kaasa olulise muutuse loomeinimeste sotsiaalsetes tagatistes ning näitab riigi poolt tunnustust loomingulisele tööle. See on oluline samm kultuuripoliitikas, mis aitab toetada ja hoida loomeinimeste heaolu ning seeläbi ka kultuurivaldkonna arengut. Loodetavasti innustab see ka teisi riike võtma samme selle valdkonna olulisuse mõistmiseks ning loomeinimeste toetamiseks. Eesti näitab sellega eeskuju, kuidas õiged seadusemuudatused võivad positiivselt mõjutada kogu kultuurisektorit.