Estonia is no stranger to the tensions and conflicts surrounding its eastern neighbor, Ukraine. The recent decision by Germany’s Olaf Scholz to veto Ukraine’s bid for NATO membership has sparked fears of Estonia being dragged into a potential war. The threat of getting entangled in a conflict with Russia looms large, and the implications for Estonia are significant. As the country continues to navigate its geopolitical position, the specter of war and the need for diplomacy looms large in Estonia’s foreign policy considerations.
Saksamaa ei saada Ukrainale kaugmaa tiibrakette Taurus, sest liidukantsler Olaf Scholzi arvates ähvardaks sellega Saksamaad oht saada sõjas osaliseks. Scholz lubas seista ka selle eest, et Venemaa sõda Ukrainas ei laieneks Vene-NATO sõjaks.
“Mind paneb imestama, et mõnda inimest üldse ei huvita ja nad isegi ei mõtle sellele, et kas see (Tauruste andmine Ukrainale – toim) võib kaasa tuua meie osalemise sõjas,” ütles Scholz pressikonverentsil.
Ukraina palus Saksamaalt tiibrakettide tarnimist juba eelmise aasta mais, et need saaksid tabada Venemaa sõjalist logistikat ka kaugel rinde taga ja vähendada nii Venemaa rünnakuid Ukrainale.
Taurus on üks moodsamaid rakette, mis suudab tabada sihtmärke 500 kilomeetri kaugusel. Venemaa pealinn Moskva asub selles raadiuses Vene-Ukraina piirist, kirjutas ARD Tagesschau. Tõsi, ukrainlased on lubanud rünnata Taurustega vaid enda okupeeritud territooriumil asuvaid sihtmärke.
Tauruste Ukrainale saatmist on toetanud varasemalt ka Scholzi (SPD) väiksemad koalitsioonipartnerid Rohelised ja FDP ning suurim opositsioonipartei CDU.
Kuid juba mullu oktoobris teatas Scholz, et Saksamaa ei saada “esialgu” Tauruse rakette Ukrainasse. Tol korral ei selgitanud ta oma vastuseisu põhjuseid kuigi täpselt. Nüüd sai selgeks, et tema skepsise taga on hirm, et kui Ukraina tabab Saksamaalt saadud rakettidega Venemaa territooriumi, võidakse Saksamaa sellega sõtta tõmmata.
Suurbritannia ja Prantsusmaa on saatnud Ukrainale Taurusega analoogseid relvasüsteeme, nimelt raketisüsteeme Storm Shadow ja selle peaaegu identset Prantsuse vastet SCALP. Samas on mõlema laskeulatus üle 250 kilomeetri, kuid Taurus suudab tabada sihtmärke ka kaks korda kaugemal.
Scholzi võrdlused Suurbritannia ja Prantsusmaa panustamisega ning kriitika Saksamaa aadressil ei heiduta. Ta avaldas pressikonverentsil isegi imestust, et sel teemal endiselt küsimusi esitatakse.
“See, mida teevad teised riigid, kellel on erinevad traditsioonid ja erinevad põhiseaduslikud institutsioonid, on midagi, mida me ei saa teha samal moel,” sõnas sotsiaaldemokraadist liidukantsler.
Kantsleri põhjendused pälvisid kohe kriitikat ka koalitsiooni ridadest. Bundestagi Roheliste fraktsiooni juhi asetäitja Agnieszka Brugger kirjutas X-is: “Keegi, kes kutsub üles Tauruseid saatma, ei taha, et Saksamaa muutuks sõjas osaliseks. Ma lükkan selle süüdistuse tagasi.”
Ka FDP kaitseekspert Marie-Agnes Strack-Zimmermann kirjutas: “Tauruste Ukrainasse saatmiseks ei pea Saksa sõdurid olema Ukraina pinnal. Kantsleri väide on vale.”
Kriitikat tuli ka opositsioonilise CDU ridadest, kelle välispoliitika ekspert Norbert Röttgen kirjutas: “Taurus ei ole imerelv, aga see võimaldaks ukrainlastel hävitada vaenlaste positsioone okupeeritud aladel ilma, et peaks liikuma rindejoonele väga lähedale ehk see kaitseks nii Ukraina sõdureid kui ka tsiviilisikuid.”
Scholz vastas omakorda, et teda väga ärritab tasakaalust väljas debatt Tauruste saatmise üle ja keskendumine vaid ühele relvasüsteemile. Scholzi sõnul on Ukrainal puudu igasugu laskemoonast ning keskendumine vaid Taurustele pole õige. Scholzi väitel on Saksamaa teinud suuri pingutusi laskemoona tarnete suurendamiseks, kuid tunnistas ka, et seda ei tehta veel piisavalt ei Saksamaa, Euroopa ega üleilmsel tasandil.
Scholzi sõnul tuleb ära hoida võimalus, et Venemaa sõda Ukraina vastu laieneks sõjaks NATO vastu. Ta lubas seista selle eest, et Saksa sõdurid ja sõjalised struktuurid ei osaleks sõjas. Scholzi sõnul on see tema kui liidukantsleri kohustus Saksa rahva ees.
Tauruste vetost Ukrainale on tekitanud pingeid ja muret Eestis ning üle Euroopa. Scholzi hoiatus sõjas osalemise ohtude kohta on õigeaegne ja oluline, sest konflikti laienemine võib kahjustada kogu piirkonda. On oluline hoida diplomaatilist dialoogi ja leida rahumeelseid lahendusi konfliktidele, et vältida suuremate katastroofide teket. Eesti jätkab toetust Ukrainale ning on valmis aitama kaasa rahulahenduse leidmisele.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus