Saudidega plaanitud koostöölepe põrkus sotside ettevaatlikkusega | Eesti

In the heart of Northern Europe, Estonia, a planned cooperation agreement between two esteemed institutions was unexpectedly thwarted by the caution of the societal authorities. The unanticipated obstacle arose from a long-standing commitment to transparency and public accountability. As Estonia continues to carve out its unique identity in the European Union, this development underscores the delicate balance between progress and prudence. The fate of the agreement now hangs in the balance, leaving stakeholders and observers alike eagerly anticipating the next move in this complex dance between cooperation and caution.

Juuni alguses saatis välisministeerium kooskõlastusringile “Eesti Vabariigi valitsuse ja Saudi Araabia kuningriigi valitsuse vahelise üldise koostöökokkuleppe” teksti. Vahepeal loodeti ministeeriumis, et lepe õnnestub kinnitada enne 3. juulit, mil Eestit külastas Saudi Araabia välisminister Faisal bin Farhan Al-Saud. Kuid selleks hetkeks polnud minister Margus Tsahknal leppe sõlmimiseks valitsuse mandaati ning seda pole tal tänagi.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) aseesimees terviseminister Riina Sikkut ütles ERR-ile, et enamus ministeeriume kooskõlastas leppe teksti märkusteta, kuid siseministeerium tegi rea sisulisi tähelepanekuid.

“Kuna siseministeeriumi märkusi arvesse ei võetud, siis seetõttu ei ole lepe jõudnud ka valitsuse istungile,” sõnas Sikkut.

Juuni alguses avaldatud kokkuleppe tekstis lubatakse koostööd kõigis majandusvaldkondades, sealhulgas infotehnoloogia, maavarade, põllumajanduse ja tervishoiuga seotud projektides. Samuti lubatakse edendada nii valitsuse, ametnike, kui erasektori esindajate vastastikuseid külaskäike ning osalemist kummaski riigis toimuvatel messidel.

Siseministeerium: piirama peaks Venemaale seatud sanktsioonidest möödahiilimist

Siseministeeriumi julgeolekupoliitika nõunik Jüri Vlassov ütles, et riikidevaheline kokkulepe võib aidata Saudi Araabias tegutsevaid Eesti ettevõtjaid, kuid samas kaasnevad sellega riskid meie sisejulgeolekule.

“See ettepandud plaan pole päris tasakaalus,” ütles Vlassov. “Kipub sedamoodi olema, et keskendutakse tulude kasvatamisele, samas kui riskide ja ohtude maandamise pool jääb vaeslapse ossa.”

Võimalike ohtude seas tõi Vlassov esile Saudi Araabia koostöö Venemaaga.

Siseministeerium pakkus välja, et koostööleppes võiks olla punkt, mis kindlustaks, et Saudi Araabiat ei kasutataks Venemaale kehtestatud sanktsioonidest möödahiilimiseks. “Oleks võimalik näiteks re-ekspordi reguleerimine selle lepingu raames,” ütles Vlassov.

Juunikuus väljapakutud lepingu tekstis Venemaad ei nimetata. Eelnõu seletuskirjas küll mainitakse, et Saudi Araabia on avatud koostööle Venemaa ja teiste Eesti jaoks ebasõbralike riikidega, kuid seda kirjeldatakse kui laheriikide eripära, mis ei takista koostööd meile huvi pakkuvates valdkondades.

Samas kontekstis mainib välisministeerium eelnõu seletuskirjas, et Saudi Araabias suhtutakse religiooni ja inimõigustesse teisiti kui Eestis.

Vlassov: kas me tahame, et sealseid arusaamu meile imporditakse?

Jüri Vlassov märkis, et inimõigustega seotud probleemid on siiski olulised.

USA välisministeerium avaldas mõned kuud tagasi värske raporti inimõiguste olukorrast Saudi Araabias ning tõdes, et viimasel ajal pole seal olulist paranemist näha.

USA välisministeeriumi loetletud probleemide hulka kuuluvad muuhulgas kohtuvälised tapmised, sunniviisiline kadumine, piinamine ja julm kohtlemine, omavoliline vahistamine, pereliikmete karistamine sugulaste väidetavate süütegude eest ning ajakirjanike vastu suunatud vägivald.

Jüri Vlassov ütles, et Saudi Araabiast tulenevate mõjude Eestisse kandumist aitaks ennetada see, kui riikidevaheline leping keskenduks ainult majanduskoostööle.

Juunis välja pakutud lepingu tekst on sellest oluliselt laiem. Selle järgi edendaks Eesti ja Saudi Araabia koostööd ka hariduse, kultuuri ja noorsootöö valdkonnas.

“Sel eesmärgil vahetavad nad teavet oma seisukohtade kohta rahvusvahelistel foorumitel, korraldavad noorsootööasutuste ja -liitude vahetusprogramme ning toetavad noorsootöö valdkonna vastutavate isikute vastastikuseid lähetusi ja kogemuste vahetamist,” seisab eelnõus.

“Ühest küljest on kindlasti hea, kui me saame sinna oma arusaamu tutvustada, teisest küljest, kas me soovime, et neid teistpidi ka meile imporditakse?” küsis Vlassov. Ta tuletas meelde, et Saudi Araabia on sunniitliku islami keskpunkt ja sealse riigikorralduse aluseks on ultrakonservatiivne islami haru vahhabism.

“See on fundamentaalne arusaam, mida soovitakse levitada ka mujal maailmas,” selgitas Vlassov. “See võib olla üheks aluseks radikaliseerumisele.”

Sikkut: prioriteedina võiks riik püüda madalama barjääriga välisturge

Riina Sikkut ütles, et kui välisministeerium siseministeeriumi välja toodud tähelepanekutega arvestab, võivad sotsid valitsuses lepingu sõlmimisele rohelise tule anda. Samas märkis ta, et arvestades riigi piiratud ressursse, tuleks Eestil seada prioriteete, kuhu oma äridiplomaatiaga rohkem panustada.

“Ma arvan, et see on põhimõtteline valikukoht. Seni me tõepoolest oleme tegelenud ka Hiina ja Saudi Araabia turgudega. Aga kas nad on võrdväärsed neile turgudele, kuhu sisenemine on lihtsam ja riske on vähem?” küsis Sikkut. “Siin tõepoolest võivad ministeeriumite arvamused lahku minna, ehk kes keskendub rohkem võimalustele, kes riskidele. Ja ka erakondade arvamused võivad lahku minna.”

Riina Sikkut ütles, et tema ise suhtub Saudi Araabia turu prioriteetseks nimetamisse skeptiliselt.

“Arvestades seda, et sõbralike demokraatlike riikide turgusid on meil lähemal, kus sisenemisbarjäär on madalam, ma arvan, et Eesti võiks oma pingutust suunata selgemini,” sõnas Sikkut.

Tsahkna: kokkulepet vajavad Saudi Araabias juba tegutsevad Eesti ettevõtjad

Viimase versiooni Eesti ja Saudi Araabia vahelisest lepingust laadis välisministeerium eeslnõude infosüsteemi läinud nädala neljapäeval.

Siseministeeriumi välja pakutud re-eksportimise piirangu kohta ütles välisminister Margus Tsahkna, et lepingusse saab panna seda, millega mõlemad pooled nõus on. “Ja kui see ettepanek on tehtud, siis me kindlasti kõikide nende ettepanekute üle läbi räägime,” sõnas Tsahkna.

Tsahkna rõhutas, et riikidevahelist kokkulepet vajavad kõige enam Saudi Araabias juba täna tegutsevad Eesti ettevõtjad.

“Nad tahavad olla kindlad, et nende investeeringud on kaitstud. Ja see puudutab seda, et oleks õiguskindlus, et millise õigussüsteemi järgi käib näiteks vaidluste lahendamine,” ütles Tsahkna ning lisas, et vähemoluline pole ka topeltmaksustamise kaotamine.

Tsahkna sõnul ei tasu ka karta, et riikidevahelise leppe tekstis kirjeldatud kultuuri- ja noorsookosotöö raames imbuks Eestisse Saudi Araabias levinud väärtusruum.

“Kindlasti ei imbu Eestisse mittemingisuguseid neid asju, mida Eesti riik ja rahvas ei taha, et siia imbuks,” kinnitas Tsahkna. Tema sõnul tuleb sarnaselt riikidevahelisele ettevõtlusele seada raamid ka ülejäänud koostööle.

“Iga selline laiem koostööformaat ongi hea selle jaoks, et küsimused saaksid vastused,” ütles välisminister. “Kui kellelgi tekib soov teha haridus- või kultuurivallas koostööd, siis ju mingi formaat võiks sellele olla. Mina pooldan, et asjad oleks selged, selle asemel, et asjad selged ei oleks.”

Tsahkna sõnul on ta sotsiaaldemokraatide suust kuulnud, et Eesti ettevõtted võiksid vaadata mõne teise riigi või regiooni poole. Sellega ta nõus ei ole ning soovitab sotsiaaldemokraatidel rohkem ettevõtjatega suhelda.

“Ma lihtsalt tuletan meelde, et raha küll tuleb mõnikord maksumaksja mõttes seina seest aga see raha peab sinna seina saama,” sõnas Tsahkna. “Jätame ettevõtjate otsustada, et kus on kõrgem või madalam sisenemise barjäär. Mina siin toetan ikkagi seda, et ettevõtjad tegelevad ettevõtlusega ja meie asi on vaadata, kuidas neid toetada. Samal ajal tagada ka enda riigi huvid, mida me nende kokkulepetega kindlasti teeme.”

Here is a 50-100 words conclusion in Estonian about “Saudidega plaanitud koostöölepe põrkus sotside ettevaatlikkusega | Eesti”:

“Võimalikult vaikseks jäänud koostöölepingu sotsidega plaanitud projekt ei võtnud arvestuks sotsidega seotud ettevaatlikkust. Sellest sai tingimata selget, et sotsidele võimalikud ettevaatlikud olid. Ei saanud eemale, et sotsid kõrvalseisteks jääsid, mis viis kokkupõrkelepe katkestamiseni. Järeldusena pakume, et koostöölepingut ehitada sotsidega koos ja vältida sotside ettevaatlikkusega seonduvat konflikti.”