Saksamaa ja Prantsusmaa valitsusjuhid vaidlesid Mercosuri ja EL-i leppe üle | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Saksamaa ja Prantsusmaa valitsusjuhtide vaheline vaidlus Mercosuri ja EL-i leppe üle on tekitanud palju kõneainet üle kogu Euroopa. See arutelu toob esile olulised küsimused seoses kaubanduse, poliitika ja majandusega ning sellel on laiemad tagajärjed kogu maailmale. Kui kaks Euroopa Liidu juhtivat riiki omavahel konflikti satuvad, on oluline mõista, kuidas see võib mõjutada ka meid siin Eestis. Oleme tunnistajaks põnevale ajaloolisele hetkele ning sellel on potentsiaalne mõju kogu maailma poliitilisele maastikule.

Uue Prantsuse peaministri Gabriel Attali esimene ametlik visiit Saksamaale möödus vaidluste saatel Lõuna-Ameerika riikide ühenduse Mercosuri ja Euroopa Liidu väljapakutud vabakaubanduslepingu üle.

Kui Olaf Scholzi juhitud Saksamaa valitsus toetab vabakaubandusleppe kiiret sõlmimist, siis Prantsuse valitsus ja president Emmanuel Macron on selle sõlmimise vastu.

Ka esimesel Scholzi ja Attali ühisel pressikonverentsil ei suutnud poliitikud jõuda ühele meelele väljapakutud kokkuleppe osas. Attal ütles pressikonverentsi lõpus, et mõlemad poliitikud on nõus üksteisega mitte nõustuda, vahendab Politico.

Scholzi sõnul on Euroopa Liidul vaja jõuda kiiresti kokkuleppele Mercosuriga, millesse kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay.

“Usun, et me võiksime kõik nõustuda, et me vajame selliseid lepinguid, sest need mängivad olulist geostrateegilist rolli,” ütles Saksamaa kantsler.

Pea veerand sajandit kestnud läbirääkimiste õnnestumine võimaldaks avada Mercosuri protektsionistlikku turgu Euroopa tööstusekspordile, muuhulgas autodele. Viimaste puhul on tegemist olulise Saksamaa ekspordiartikliga. Saksamaal oleks vaja uusi turge oma ekspordi toetamiseks, sest riik on elamas üle majanduslanguse perioodi.

Samal ajal lubaks vabakaubandusleping Lõuna-Ameerika riikidel eksportida senisest kergemalt EL-i põllumajandustoodangut, mis valmistab muret Prantsuse põllumeestele. Eriti on mures karjakasvatajad ja veinitootjad.

Scholz heitis Prantsuse kolleegile ette, et too kurdab tihti Euroopa strateegilise positsiooni kaotuse pärast ja samal ajal ei soovi otsida “viise, et toetada meie mandri majanduskasvu väljavaateid heade koostöövormide kaudu, kaasa arvatud majandussuhetes”.

Attal rõhutas omakorda, et kokkuleppe saavutamise tingimused pole täidetud. Prantsuse valitsus on seisnud kuni eelmise nädala lõpuni silmitsi riiki räsinud ning maanteeliiklust häirinud ulatuslike põlumeeste meeleavaldustega.

Prantsuse peaministri sõnul tekitaks kokkulepe ebaõiglast konkurentsi, sest Lõuna-Ameerika põllumehed saaks kasutada jätkuvalt Euroopa Liidus keelatud pestitsiide ja põllumajandustehnikaid. Seetõttu nõuab Attal, et kokkulepe sisaldaks samu nõudeid EL-i ja Mercosuri põllumeestele.

Lisaks seadis Attal küsimärgi alla vabakaubanduslepingu sätete vastavust 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppele.

Kuigi Mercosuri ametnikud loodavad jõuda lõplikule kokkuleppele veebruari lõpuks, pole see kuigi tõenäoline Prantsuse tugeva vastuseisu tõttu. Pariisi rahulolematus pakutud lepinguga põhjustas kokkuleppe saavutamise läbikukkumist ka eelmise aasta detsembris. Prantsuse ametnikud on varem korduvalt seadnud küsimärgi alla lepingu sõlmimise poliitilist otstarbekust enne juunis peetavaid Euroopa Parlamendi valimisi.

Kokkuvõttes võib öelda, et Saksamaa ja Prantsusmaa valitsusjuhtide vaheline vaidlus Mercosuri ja EL-i leppe üle näitab keerulisi läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahel. Eesti jaoks on oluline jälgida nende arenguid, kuna need võivad mõjutada meie suhteid nende riikidega ning kogu Euroopa Liidu tulevikku. Oluline on jälgida, kuidas see vaidlus edasi areneb ja millised on selle võimalikud tagajärjed Eestile ja kogu Euroopale.