Saksa töösturite juht: Scholzi energeetikapoliitika on toksiline | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Saksa töösturite juhi Markus Scholzi hiljutisest väitest, et Saksamaa energeetikapoliitika on toksiline. See avaldus on tekitanud palju poleemikat ning sellel on kahtlemata mõju ka ülemaailmsetele energiaturgudele. Scholzi sõnad panevad meid mõtlema sellele, kuidas energiasektor mõjutab meie igapäevaelu ja majandust. Kas teil on mõtteid selle teema kohta? Jätkake lugemist, et saada rohkem teavet selle olulise teema kohta.

Kantsleri Olaf Scholzi juhitud Saksamaa valitsuse energeetikapoliitika on ettevõtluskeskkonnale toksiline ja on dogmaatilisem kui üheski teises riigis, ütles Saksa Tööstuste Föderatsiooni juht Siegfried Russwurm.

Russwurmi sõnul jäävad Saksa ettevõtted rahvusvahelises konkurentsis alla valitsuse otsuse tõttu loobuda tuuma- ja söeenergiast ning asendada seda taastuvenergiaga.

“Keegi ei saa öelda mingi kindlusega täna, milline hakkab olema meie energiatootmine seitsme aasta pärast, ning seetõttu ei saa keegi öelda, kui kõrged on siis energiahinnad Saksamaal. Investeerimisotsuseid langetatavatele ettevõtetele on see absoluutselt toksiline,” lisas Russwurm.

Tööstusjuhtide sõnul on Saksamaa kliimaeesmärgid liiga ambitsioonikad. Saksamaa püüab saavutada kliimaneutraalsust 2045. aastaks ning toota 80 protsenti tarbitavast elektrist tuule- ja päikeseenergiast 2030. aastaks. Veel 2021. aastal moodustas tuule- ja päikeseelekter ainult 41 protsenti Saksamaa elektritarbimisest.

Russwurmi sõnul on see eesmärk liiga dogmaatiline.

“Me sihime 100 protsendi eesmärki, kuigi on ilmselge, et viimased 10 protsenti on ülimalt kallid,” ütles ta.

Tööstuste Föderatsiooni juhi sõnul toetavad ettevõtted rohepööret, kuid ministrid pole suutnud seletada ettevõtetele, mis juhtub, kui tuul ei puhu ja päike ei paista.

“Meil siiamaale pole selgust, kuidas ja millal saame luua usaldusväärset reservvõimekust,” lisas ta.

Saksamaa ametnikud väidavad, et kriitika on alusetu. Esmaspäeval otsustas valitsus rahastada nelja uue gaasielektrijaama ehitust, mis võiksid kasutada tulevikus lisaks maagaasile ka vesinikku. Kuskil maailmas ei toodeta veel tööstuslikus mahus vesinikku taastuvenergia toel.

Siiski ei lahenda antud otsus probleemi lähiaastatel. Russwurmi sõnul maksavad sama sektori ettevõtted Prantsusmaal poole võrra vähem kui Saksamaal elektri eest. Suurem osa Prantsuse elektrist toodetakse tuumajaamades.

“Poliitilise ebakindluse näitajad Saksamaal on sama suured nüüd, kui need olid Ühendkuningriigis Brexiti ajal,” ütleb mõttekoja Ifo Institute juht Clemens Fuest.

Üheks põhjuseks, mis mõjutab ka elektrihindu, on Saksamaa põhiseaduskohtu novembris langetatud otsus, mis tunnistas põhiseadusvastaseks valitsuse kulutuste tegemist eelarves mittekajastuvate eriotstarbeliste fondide kaudu. Skeemi eesmärgiks oli vältida Saksamaa rangeid põhiseaduslikke eelarvereegleid.

Pärast kohtuotsuse teatavaks saamist pidi Saksamaa valitsus kärpima kulutusi ja tõstma aktsiise 17 miljardi euro võrra. Muuhulgas tõsteti võrgutasu, mis suurendas ettevõtete energiakulusid.

Veel üheks ebakindluse põhjuseks peab Fuest asjaolu, et valitsusel puudub tegelik majandusstrateegia.

“On täielik vastuolu majandus- ja rahandusministeeriumite vahel ning see on risk majandusele nii lühikeses kui pikas perspektiivis,” ütles ta.

Lisaks energeetikapoliitikale pole ettevõtete ühendused rahul ka teiste valitsuse poliitikatega. Ettevõtted kurdavad kasvava maksukoormuse, lubade väljastamise konarlike menetluste ja digitaliseerimises ajale jalgu jäänud ametkondade üle.

Russwurmi sõnul investeerib nende probleemide tõttu aina rohkem Saksa ettevõtteid välismaale, kaasa arvatud USA-sse. Joe Bideni presidendiadministratsiooni eestvedamisel võttis kongress vastu rohetehnoloogiatesse investeeritavatele ettevõtetele rohkeid toetusi pakkuva eelnõu.

Eksperdid viitavad Saksamaa autotootja Volkswageni otsusele rajada uus akutehas USA-sse ja keemiatööstuse hiiu BASF-i otsusele investeerida 10 miljardit eurot maksvasse Hiina keemiatehasesse. Samal ajal kärbib BASF töökohti Saksamaal.

“Ettevõtted ütlevad, et neil on aina raskem teha pikaajalisi plaane. Neil on suured kahtlused Saksamaale investeerimise kohta sellistes tingimustes. Tingimused on paremad mujal ning nad lähevadki välismaale,” lisas Russwurm.

Saksamaa oli ainus G7 riik, mida tabas eelmisel aastal majanduslangus.

In conclusion, the criticism of Scholz’s energy policy by German industrialists raises important concerns about the potential impact on Estonia and the rest of Europe. The reliance on Russian energy sources and the lack of a clear transition plan to renewable energy may have serious consequences for the region’s energy security and environmental sustainability. It is crucial for Estonia to closely monitor the developments in Germany’s energy policy and to continue advocating for a diversified, sustainable energy mix that ensures stability and independence. Ultimately, the collaboration and coordination of energy policies between European countries will be essential in addressing these challenges and shaping a more secure and sustainable energy future.