Rumeenia president soovib samuti saada NATO peasekretäriks | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Uudised Rumeenia presidendi soovist saada NATO peasekretäriks on tekitanud suurt kõneainet üle kogu maailma. See oleks esmakordne, kui NATO juhiks saaks keegi Ida-Euroopast ning tõestaks, et piirkonnal on oluline roll rahvusvahelisel areenil. Rumeenia president on teinud selgeks oma soovi võtta juhtroll kaitse- ja julgeolekupoliitikas ning tema kandidatuur on tekitanud elevust nii NATO liikmesriikides kui ka väljaspool organisatsiooni. See areng tõotab huvitavaid aegu nii Euroopale kui ka kogu maailmale.

Rumeenia president Klaus Iohannis kaalub kandideerimist NATO peasekretäri ametikohale, ütlesid Rumeenia diplomaadid oma NATO kolleegidele neljapäeval. Seni oli ainsaks kandidaadiks Hollandi peaministri kohusetäitja Mark Rutte.

Iohannise kandideerimise soov sai teatavaks vähem kui 24 tundi pärast seda, kui Rutte kandidatuurile avaldasid avalikult toetust USA, Ühendkuningriik, Saksamaa ja Prantsusmaa, kirjutab Politico.

Samas pole veel umbes kümmekond riiki Ruttele toetust avaldanud, nende seas on mitmed Ida-Euroopa riigid.

Kuigi Rumeenia presidendikantselei keeldus uudist kommenteerimast, ei hakanud Rumeenia valitsus teavet eitama.

“Iga liikmesriigi esindus edastab mitteformaalselt kavatsusi ja ettepanekuid NATO-le,” ütles valitsuse esindaja Rumeenia meediale.

NATO ametnikund kardavad, et Rumeenia presidendi viimase hetke otsust pakkuda Ruttele konkurentsi vaadeldakse kui kaitsealliansi ühtsust õõnestavat. Ametnikud soovivad näidata üles ühtsust olukorras, kus USA vabariiklaste eeldatav presidendikandidaat Donald Trump on seadnud NATO kollektiivkaitse põhimõtte oma sõnavõttudes kahtluse alla.

Samal ajal on paljud Ida-Euroopa riigid ärritunud, et Ruttel polnud motivatsiooni rääkida tihedamalt läbi Venemaaga piirnevate või selle lähedal asuvate riikidega, kes sooviks tulevaselt peasekretärilt jõulisemat seisukohta Vene ohu suhtes.

“Vähemalt peaks keegi küsima: “Olgu, Mark, kuidas sa kavatsed Venemaaga tegelda?”,” ütles üks anonüümseks jääda soovinud kõrge Ida-Euroopa diplomaat Politicole.

Samuti tuletas diplomaat meelde Hollandi pikaajalist võimetust täita NATO kaitsekulutuste eesmärki, milleks on vähemalt kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP) kulutamine riigikaitsele. Diplomaadi sõnul võib Rutte tegemata töö Hollandi peaministrina teha teda haavatavaks Trumpi kriitika suhtes. Trump on varem öelnud, et ta ei kavatse USA presidendiks valituks osutudes tulla nende NATO liikmesriikide kaitsele, mis ei kuluta kaks protsenti SKP-st riigikaitsele.

Veel üheks Iohannise otsuse teguriks võivad olla kehvad suhted Hollandi ja Rumeenia vahel. Hollandi valitsus on Rutte juhtimisel pikalt blokeerinud Rumeenia liitumist Schengeni viisaruumiga, tuues põhjenduseks välja olukorda korruptsiooni ja kuritegevusega Rumeenias.

Iohannis on teeninud kaks ametiaega järjest Rumeenia presidendina ning tema praegune ja ühtlasi ka viimane ametiaeg lõpeb selle aasta detsembris.

In conclusion, the desire of the Romanian president to become the NATO Secretary General has sparked discussions and debates in Estonia. It is important for Estonia, as a NATO member, to carefully consider the potential candidates for this significant role. The selection of the new Secretary General will have implications for the future of NATO and its ability to address global security challenges. As such, it is crucial for Estonia to actively engage in the discussion and contribute to the decision-making process in order to ensure the best outcome for the alliance.