Roland R. Puiestik: olulise panuse annaks kaitsetööstuse arengusse idusektor | Arvamus

Tere tulemast! Roland R. Puiestik on 20 aastat tegutsenud kaitsetööstuse valdkonnas ning tema kogemused ja teadmised on olnud määrava tähtsusega sektori arengus. Tema püüdlused ja töö on aidanud edendada Eesti kaitsetööstust ning tuua selle rahvusvahelisele areenile. Puiestiku arvamus on oluline, kui räägime kaitsetööstuse tulevikust ja selle mõjust idusektori arengule. Tema vaated ja soovitused annavad väärtuslikku perspektiivi ja juhiseid sellele, kuidas sektor saab jätkusuutlikult areneda ja panustada Eesti majandusse. Tema panus on oluline ja väärivad tähelepanu ning arutelu.

Eesti on viimastel aastatel astunud julged sammud oma kaitsekulutuste suurendamiseks vastusena agressori tegevusele Ukrainas. Meie kaitse-eelarve on tõusnud üle kolme protsendi SKP-st, mis on kaitsetahte oluline iseloomustaja. Siiski on nii meie kaitseväe juhataja kindral Martin Herem kui ka meie kaitseminister Hanno Pevkur seisukohal, et sellest ei piisa.

Võrdluseks on meie peamise vabaduse ohustaja Venemaa kaitse-eelarve 2024. aastal planeeritud 35,1 triljonit rubla (ligikaudu 365 miljardit eurot). Kui ka kõik Euroopa riigid kokku panna, oleks meie kaitse-eelarve endiselt saja miljardi euro võrra väiksem.

Peale otseste kaitsekulutuste tuleb arvesse võtta ka kaitsetööstuse enda kulusid. Toormaterjali- ja tööjõukulud Venemaal ning tootmisele ja töötaja heaolule seatud kõrged standardid Euroopas tähendavad oluliselt erinevat ostujõudu. Kokkuvõtvalt saab Venemaa saab sama raha eest rohkem kui Euroopa. Küll aga tasakaalustab seda mõnevõrra Euroopa kõrge innovaatilisus ja madal korruptsioon.

Targad investeeringud

Neid arve vaadeldes on selge nii Eesti piiratud roll majanduslikus mõttes kui ka meie vajadus äärmiselt läbimõeldud ja tarkade investeeringute järele. Siiski on summad, millest räägime, Eesti majanduse jaoks väga suured, aga pakuvad ka suuri võimalusi.

Hea näide on kaitseministeeriumi juhtimisel planeeritud laskemoona tootmise arendamine Eestis, mis aitab tugevdada meie kaitsevõimet ja majandust vähendada sõltuvust liitlastest. Samal ajal on juba planeeritud investeeringute hulgas nii õhukaitse kui ka kaugtule võimekuse arendus, samuti ISTAR pataljoni moodustamine, mille eesmärk on maksimeerida kõigi investeeringute väärtust.

Veel on investeeringuid, mida soovitakse teha kaitsevõime arendamisse, aga mis ei ole praegusesse eelarvesse mahtunud. Nende hulgas on näiteks diviisi ja brigaadi tasemel droonitõrje, allveeseire, mereväe sensorid ja sidevahendid.

Need näited ilmestavad, kui suur on fookus n-ö targal tehnoloogial, mitte enam pelgalt raual, tehnoloogial, mis suudaks olla jõukordaja lahinguväljal, andes meile võimalikult varajase eelhoiatuse, tõstaks olukorrateadlikkust ja annaks võimaluse täpseteks ja kiireteks kauglöökideks. Me ei võida Venemaad minnes silm silma ja hammas hamba vastu, vaid peame olema vastasest kaks sammu ees.

Kaitsetööstus

Kuigi veel ei ole mitmete võimekuste arendamise plaane avaldatud, võime siiski näha võimalusi kasutada meie erasektori koostööd jätkusuutlikumate investeeringute loomiseks. See tähendaks kaitsetööstuse laiemat arendamist, kasutades ära olemasolevaid kompetentse. Tugeva panuse saaks anda meie idusektor, millel on suur kogemus ekspordivõimeliste tehnoloogiaettevõtete loomisel.

Samuti tuleb kaasata meie tugevat akadeemilist kogukonda, et teadmussiire toimuks Eestis ja seeläbi jääks nii intellektuaalne kui ka otsene majanduslik kasu peamiselt siia. Strateegiliselt arendades kasutab meie kaitsetööstus ära meie tugevusi ja eeliseid ning loob võimaluse majanduse vähemalt ühe sektori turgutamiseks ja seda pikaajaliselt. Iga tehtud investeering aitaks luua töökohti ning teadmisi ja hoida tippeksperte Eestis.

Läbi tugeva kaitsetööstuse arendamise saaksime panustada ka teiste riikide kaitsevõimesse ja suurendada nõnda oma tugevust rahvusvahelise julgeoleku ja diplomaatia areenil. Seda kõike kasumlikult.

Sellele mõttele annab kindlust juurde eelnevalt mainitud suurenenud huvi suuresti tarkvarale toetuva targa tehnoloogia vastu. See on Eesti riigi üks suuremaid fookusi ja meie rahvusvahelise kuvandi oluline osa. See on miski, milles me oleme tugevad, kasutame siis seda.

Väljakutsed

Tekitamaks huvi ettevõtjates on vaja strateegilist ja pikaajalist plaani. Strateegiline plaan ei saa olla midagi, mille järgmine võimule tulev erakond ümber lükkab. Kui ettevõtjad näevad, et riigil on pikaajaline plaan ja kindlus, et see toimib, ning plaani jaoks on ka raha leitud, siis ongi loodud äritegevuseks viljakas pinnas.

Samuti on vaja olulisi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse külgnevatel aladel. Arendada ei ole vaja mitte ainult laskemoonatehast, vaid ka ohutus- ja kvaliteedistandardeid. Vaja on regulatsioone ekspordile ja partnerite valikule, tarneahelate analüüse ja maavarade kasutamise strateegiaid. Nendest regulatsioonidest ja strateegiatest on midagi meil juba olemas, aga suur osa tuleb ka üle vaadata ja vajadusel muuta ning osa on vaja alles luua.

“Samuti on meid saatnud edu Euroopa Kaitsefondi (EDF) toetusvoorus, mis võib viidata laiemale huvile Eesti kaitsetööstuse vastu Euroopas.”

Kõike ei pea ise tegema, seega on oluline koht kaitsetööstuste koostööl ja koostoimevõimekusel. Rootsi ja Soome saavad olla meile nii oluliseks eeskujuks kui ka võimalikeks partneriteks. Samuti on meid saatnud edu Euroopa Kaitsefondi (EDF) toetusvoorus, mis võib viidata laiemale huvile Eesti kaitsetööstuse vastu Euroopas.

Nende eesmärkide täitmiseks on vaja raha. Kui praegu on probleeme rahastusega pea igas valdkonnas, siis riigikaitse on üks koht, kus tõesti tuleb vajadusel see raha ka leida. Kaitse oma olemuselt töötab teadmisega, et sa tõenäoliselt kaotad ja üritad iga päev töötada selle nimel, et oma kaotuse tõenäosust vähendada. Kurb tõsiasi on aga see, et sa võid kaotada vaid ühe korra.

Arvestada tuleb sellega, et ühelt poolt on vaja raha teadus- ja arendustegevusteks, teiselt poolt uute tööstusettevõtete loomiseks. Ühekordsed investeeringud ei vii meid kuhugi, ettevõtted vajavad pikaajalisi investeeringuid, millega tagada teadusasutustele pikaajalised projektid.

Samuti on rahvusvahelisel turul konkureerimiseks vaja soovitusi. Sinu enda koduriik peab olema sinu üks ustavamaid kliente. Kui kaitseministeerium ja kaitsevägi leiavad võimalused, kuidas teha pikki lepinguid – näiteks viie- kuni kümneaastaseid –, siis see pikaajaline vaade ja kindlus on alus, et Eesti kaitsetööstus saaks tugevamad jalad alla. Üks asi on, kui kaitsetööstusettevõte käib messidel ja räägib, kui head nad on, aga teine asi on, kui kaitsevägi käib messidel ja ütleb, kui kasulik see kaitsetööstusettevõte neile on.

Kokkuvõtteks

Väljakutseid annab mõnevõrra leevendada, kui alustada n-ö madalal rippuvatest viljadest ja seada sihikud näiteks soodsate ja kergesti asendatavate droonide ja nende droonide vastumeetmete tehnoloogiale, mis ka kaitseministeeriumi analüüsides märgitud kriitilise tähtsusega valdkondadena. Ent kõik need kõrvalised kompetentsid tuleb siiski aja jooksul välja arendada ja aega on meil vähe.

Selleks, et need võimekused arendada, tuleb riigil kõigepealt alustada dialoogi. Eelkõige meie kaitsetööstusega, tehnoloogiaettevõtetega ja akadeemiliste institutsioonidega. Milline on meie valmisolek nihutada Eesti majandust? Markus Villig on valmis, Taavi Veskimägi on valmis. See tähendab ka diskussioone kodanikega, nagu toimus näiteks Nursipalu teemal harjutusvälja teemal. Kas me oleme selleks valmis?

Kokkuvõttes on Roland R. Puiestikul oluline roll kaitsetööstuse idusektori arengus ning tema arvamus selle valdkonna olulisusest on mõjukas. Kaitsetööstus on oluline mitte ainult sõjalise julgeoleku tagamiseks, vaid ka majanduse edendamiseks ning töökohtade loomiseks. Puiestiku visioon ja kogemused annavad tõuke kaitsetööstuse innovatsiooni ja kasvu jaoks ning tema panus selles valdkonnas on oluline Eesti tuleviku ja julgeoleku tagamise seisukohast. Tema arvamus annab selge signaali, et kaitsetööstus on oluline ning selle arendamisse tasub panustada.